Peale 1920-ndat aastat hakkasid hobusevargused kiiresti kahanema, 1921 aastal oli 310 vargust, 1937 aastal aga juba vaid 27. 1920 – 1070 hobusevarast. 1921 – 310 hobusevarast. 1922 – 161 hobusevarast. 1923 – 109 hobusevarast 1924 – 115 hobusevarast 1925 – 74 hobusevarast 1926 – 64 hobusevarast 1927 – 62 hobusevarast 1928 – 57 hobusevarast 1929 – 46 hobusevarast 1930 – 21 hobusevarast NB! 1937 – 27 hobusevarast 7. Enesetapmised kui tundlik sotsialsete suhete ja ühiskonnaelu näitaja. Enesetapmine on kui ühiskonna vaimse tervise peegel, ühiskonna väärnähtus, anomaalia, kõrvalekalle nagu kuritegevuski. Suitsiidikõveralt võib lugeda inimkonna vaimse tervise ajalugu. See näitab kuidas inimesed end riigis tunnevad – kui üksikuna, kaitstult või kas saavad abi Enesetapmise põhjusi on erinevaid: mitte kunagi ei tohi inimest kellegi teisega võrrelda
jaapanikeelseid originallsõnu kui ka jaapani keelde laenatud sõnu. Jaapani keelt pole raskem selgeks saada kui teisi keeli, kuid selle struktuuri ja lauseehituse reeglid on ladina keelelpõhinevatest keeltest erinevad.( Foster 2002: 31) 4. SOTSIALISEERUMINE JAAPANI KULTUURIS 4.1. SISSEJUHATUS Sotsialiseerumise all mõistetakse inimese kui isiksuse kujunemine paljutahulist ja keerulist protsessi, tema lülitumist sotsiaalsesse keskkonda, kohanemist sellega, sotsialsete rollide kätteõppimist. Iga järgmise põlvkonna inimesed alustavad oma elu esemete ja nähtuste maailmas, mille neile on pärandanud nende eelkäijad. Osaledes ühiskondliku tegevuse mitmesusgustes vormides, arendavad inimesed endal välja spetsiifilised võimed, mis kristaliseeruvad nende kultuuris. Samamoodi on lood ka mõtlemise arengu- ja teadmiste omandamisega.( Pronnikov, Ladanov 1992: 75) Sotsialiseerumine läbib mitu staadiumi. Vaatamata uurijate mõneti vastandlikele
annaabi.ee 
