nad pidevalt koos teistega. Seetõttuonkasvandik sunnitud piiramaennast psühholoogiliselt: ta püüab vältida tihedat suhtlemist või suhtleb pinnapealselt. (Aunapuu 1990: 4-5). Selline olukord põhjustab iseenda sotsiaalset tõrjumist. Sotsiaalne tõrjutus vastandub turvalisusele ja kaitstusele, mis on nii isiku, perekonna, riigi kui ka ühiskonna seisukohalt soovitud ja väärtustatud olukord. Sotsialses tõrjutuses tõuseb esile indiviidi ja ühiskonna vaheliste seoste nõrgenemine see on olukord, kus 10 inimesed satuvad sotsiaalselt ja kultuuriliselt hinnatud asendist marginaalsesse asendisse. On võimalik, et ühiskond tõrjub endast indiviidi, teisalt võib indiviid norme eirates ennast ka ise ühiskonnast eraldada. Nii turvalisus kui ka sotsiaalne tõrjutus on seotud heaoluga.
Ka: Kõneviisis (diskursuses) peituv võim, mis suunab inimeste mõtteid, kommunikatsiooni ja tegevust (Foucault). => abstraktne ja üldine mõiste, samas läbib peaaegu kõiki sotsioloogia teemasid => erinevad autorid ja teooriatraditsioonid on defineerinud võimu erinevalt - Praegu mõned põhilisemad suunad: Weberile tuginev; Marxile tuginev; pluralistlik võimuteooria; Foucault diskursiivse võimu teooria I Weber def: Võim = tõenäosus, et isik suudab sotsialses vahekorras teostada oma eesmärke vastupanule vaatamata. Lähedased mõisted domineerimine (Herrschaft): tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku; distsipliin: suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes (Weber 1921/1984: 89) - Märkimisväärset: 1) Võimu teostajana mainitakse indiviid => seostub valikute, tegevuse, kavatsustega (intentsionaalsus) * vrd. üldiselt Weberi teooria subjektikesksus!
annaabi.ee 
