Lutheri kirik ja uued suundumused. Peale Põhjasõda levisid järgmised usuvoolud: Pietism Hernhuutlus e. Vennastekogudus Ratsionalism Pietism - pühitsusliikumine, mille eesmärkideks olid usuelu elavdamine, usu sisemine tunnetamine ja vastuseis usulisele stagnatsioonile. Hernhuutlaste kogudused jõudsid Eestisse 1730.-te aastate algul. · Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiallset võrdsust ja vendlust. Luterlikust kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. · Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, rehetubades ja vabas õhus. · Suuremad kogudused ehitasid oma palvemajad · Positiivne mõju: 1) Kõrge moraal, kõlblus ja karskus 2) Lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine 3) Sotsiaalse eneseteadvuse tõus. Näiteks kadusid vargused
teoreetilised lähtekohad siiski paigutada kolme suurde rühma. Esiteks on nad kvalitatiivsete uuringute lähtekohtadena välja toonud sümbolilise interaktsionismi ja fenomenoloogia traditsioonid, mis on seotud huviga subjektiivsete tähenduste vastu, mida inimesed erinevatele ilmingutele omistavad. Teiseks nimetavad autorid etnometodoloogiat ja konstruktivismi, kus rõhutatakse inimeste igapäevaseid rutiinseid tegevusi ja reaalsuse sotsiallset konstrueerimist. Kolmandat teoreerilist pidepunkti nähakse aga strukturalistlikes ja psühhoanalüütilistes vaatenurkades, kus püütakse välja tuua argiteadvuse eest peidetud süvastruktuure. (Laherand 2008: 29) 2.2 Kvalitatiivsete uuringute kriitika Kvalitatiivsete uuringute aadressil tehtud kriitikast on andnud ülevaate Silverman (2009: 9-11). Tema sõnul käsitletakse sotsiaalteaduste metodoloogia õpikutes, kus
Uue keele loomiseks peab olema radikaalselt andekas "pioneer", tavaliselt kulub selleks ka tohutult stuudiotööd. Miski sõnastatav, kirja pandu ei saa olla võrreldav sellega. BEHAVIOUR AS A MOVEMENT VOCABULARY Behaviour (käitumine, kombed, viisakus) on ise "liikumiskeel". Nagu iga teine liikumiskeeltest, on seegi kollektsioneeritav, kasutatuav, arendatav. Psühholoog Michael Argyle vaatleb käitumist kui sotsiaalselt motiveeritud tehnikat, küsides: Miks me kasutame sotsiallset suhtlust? Kuidas me suhtleme? Kommunikatsiooniprotsessis toimub suhtlemine nenede teemade ulatuses, mis meile on vajalikud ja mis on mingil moel eesmärgistatud. Sotsiaalne suhtlemine toimub nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Mitteverbaalses suhtlemises on kehakontakt kõige tuntavamalt kasutusel agresiivse ning seksuaalse suhtlemise käigus. Sotsiaalse suhtlemise kehalistes aspektides eksisteerivad tabud meeste ja naiste omavahelises puudutuses (heteroseksuaalses
annaabi.ee 
