vaid ka ühiskonna teistele alasüsteemidele, nt. perekonnale ja töösuhetele. Inimesi igapäevaelus ümbritsevad liberaalsed hoiakud välistasid võimu koondumise ühe isiku kätte (Führerprinzip). 2. "Rahvusküsimus" ei olnud nendes maades aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid ning eraldumist taotlevaid rahvusvähemusi oli vähe. 3. Töölisliikumine oli inkorporeeritud poliitilisse süsteemi. Sotsialistidesse suhtuti kui tõelistesse poliitikutesse ning seetõttu oli ka nende ideoloogia vähem revolutsiooniline kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Kodanlusel puudus vajadus tugeva liidri järele, et kaitsta endid "punase hädaohu" eest. 4. Sellised demokraatia eeldused nagu ulatuslik keskklass, ühiskondlik kokkukuuluvus ja feodaalsete privileegide puudumine iseloomustasid neid maid tunduvalt rohkem kui Kesk- ja Ida-Euroopat. Intervjuu. (Zsolt Enyedi, PhD
fasistidega. 2.2 Fasistliku liikumise teke Olukorras, kus rahva seas valitses üldine rahulolematus, oli uute rühmituste teke paratamatus. 23. märtsil 1919. aastal kogunes Milaanos grupp sõjaveterane, rahulolematuid sotsialiste ja revolutsionääre Mussolini õhutusel, et rajada uus jõud rahvuspoliitikas. Loodi vägivaldne võitlusüksus Fascio di combattimento ning asuti juba samal aasta valimistesse. Kuna nad suhtusid halvasti nii ametiühingutesse, sotsialistidesse, suurärimeestesse, kapitalistidesse kui ka monarhiasse ning kirikusse, jäi nende saavutuseks ainult 400 häält. Sellepeale korraldasid sotsialistid Mussolini ,,poliitilise laiba" matuserongkäigu ning põletasid fasismi kujutava nuku. 6 Lee, 2002, lk 149 9 Need sündmused ajendasid Mussolinit tegema otsustavamaid samme ning 1921. aastal lõi
annaabi.ee 
