Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Eestis viljeles sots.realismi Jakobson, Smuul, Leberecht. Kultuuriajakirjandus: - endise nime all jäi ilmuma ,,Looming" - ,,Varamu" ,,Viisnurk", mis tutvustas NSVL rahvaste kirjandust - ,,Sirp ja Vasar" hakkas ilmuma 1945 Eesti kirjanikud: Eestisse jäid need, kes - läksid sotsialismiideedega kaasa (Vares-Barbarus, Semper, Jakobson) - ei jõudnud NSVLiga kompromissile, vaikisid (Alver, Masing) - Kirjanike Liidust väljaheidetud (Tuglas, Semper, Merilaas, Sang, Raudsepp) Eesti kirjandus teispool piiri: 1944 lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Algul mindi põhiliselt: - Rootsi (Under, Suits, Visnapuu, Gailit, Kangro) - Saksamaale Pärast mindi edasi: - Kanadasse (Viirlaid) - USA (Visnapuu) - Inglismaale - Austraaliasse
Peamiselt redigeeris ta omi varasemaid töid, mis kolmekümne kolmes köites ilmusid kuni 1935. aastani. Vilde on tänaseni enim kirjutanud eesti kirjanik! (Linnamuuseum, 2016) Ta õppis 1878 - 1882 Tallinnas Saksa Kreiskoolis. Töötas 1883 - 1886 Virulase toimetuses, 1887 - 1888 Postimehe toimetuses ning 1889 - 1890 Riias ajalehe Zeitung für Stadt und Land toimetuses. Oli 1890 - 1892 vabakutseline ajakirjanik Berliinis, kus tutvus sotsialismiideedega. 1893 - 1886 töötas jälle Postimehe toimetuses. 1896 - 1897 elas Moskvas ning 1897 - 1898 toimetas Narvas Virmalist. (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998) Sügisel 1904 külastas ta Krimmi ja Kaukaasia Eesti asutusi. Ta osales ka 1905 revolutsiooni sündmustes ja pidi seepärast minema sama aasta lõpus maapakku. Pagulasena elas ta koos abikaasaga Sveitsis, Soomes, Saksamaal, Austrias, USA-s, Taanis jm. Eestisse tagasi tuli ta aastal 1917 ning 1917 - 1918 oli ta Estonia teatri dramaturg