saadava tasu või karistusega. Just nende kahe õppimisviisi abil kujuneb välja õigusvastane (antisotsiaalne) käitumine. Tingitud refleksid omavad kahesugust efekti kuritegeliku käitumise jaoks: a. Preventiivne efekt, st hoiab ära niisuguse käitumise b. Tekitab süütunde pärast sel viisil käitumist Kurjategijad saavad sellistest inimestest, kelle pole niisugused refleksid lapsepõlves välja kujunenud kas halbade sotsialiseerumistingimuste või tingitud reflekside vähese omandamisvõime tõttu. Ekstravertsetel inimestel kujunevad tingitud refleksid välja palju halvemini kui introvertidel. Siit tuleneb, et ekstraverdi kõrge neurotism võimendab tema kuritegeliku käitumise ohtu. Eysencki teooria põhijäreldustele toetudes peaksid kurjategijad grupina demonstreerima madalamat tsentraalse närvisüsteemi erutuvuse taste (ekstravertsus), kõrgemat autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa aktiivsust (neurotism) ja vaimset
Just nende kahe õppimisviisi abil kujuneb välja õigusvastane(antisotsiaalne)käitumine.Tigitud refleksid omavad kahesugust efekti kuritegeliku käitumise jaoks: a) Preventiivne efekt,st hoiab ära niisuguse käitumise b) Tekitab süütunde pärast sel viisil käitumist Kurjategijad saavad sellistest inimestest,kelle pole niisugused refleksid lapsepõlves välja kujundatud kas halbade sotsialiseerumistingimuste või tingitud reflekside vähese omandamisvõime tõttu.Ekstravertsetel inimestel kujunevad tingitud refleksid välja palju halvemini kui introvertidel.Siit tuleneb,et ekstraverdi kõrge neurotism võimendab tema kuritegeliku käitumise ohtu.Eysencki teooria põhijäreldustele toetudes peaksid kurjategijad grupina demonstreerima madalamat tsentraalse närvisüsteemi erutuvuse taset(ekstravertsus),kõrgemat autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa aktiivsust(neurotism) ja