tundma iseennast, oma sotsiaalset mina ehk "kes ta on?" ja "mis ta on?". Sotsialiseerumise protsess: selle protsessi ajal õpib in. staatusele kohaseid rolle (õpitakse rollikäitumist). Kui in. saavutab mingi staatuse, peab ta ära õppima rolli, mille õppimine sisaldab: * vajaliku info e teabe andmist, * peab olema võimalus harjutada (praktika), * peab saama tagasisidet, kusjuures käituma nii, et saaks positiivset tagasisidet, * peab olema sotsiaalne toetus. 14. Vanemad ja sõbrad sotsialiseerumisagentidena. Sõbrad on omataoliste grupp, on võrdsed, see on nende eelis. Samas kui vanemad on alati kõrgemal positsioonil. Ja nende võim teeb mõningate rollide õppimise raskeks. Sõpradelt õpitakse järgmiseid lapsolemise külgi: kuidas oodata oma järjekorda, kuidas tülitseda ja leppida. Kuidas saada hakkama vanematega ja kooliõpil, kuidas läheneda vastassooesindajatele. Sõbrad on tähtsad kogu elu jooksul (eriti puberteedieas 13-18 a)
Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine b. Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine c. Ümber- e. resotsialiseerumine Poliitiline sotsialiseerumine on abstraktne ning toimub hiljem, see aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ning sisendab vaateid, mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 9. Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Sotsialiseerumisagentidena toimivad esmase sotsialiseerumise juures perekond, kool, kaaslased, massimeedia, mis kõik mõjutavad last tugevalt. Teisase sotsialiseerumise juures on agentideks töömaailm ja totaalsed institutsioonid, mille mõju inimesele on nõrgem, sest põhilised vaated on juba väljakujunenud, kuid siiski võib toimuda väikeseid muutusi seoses töökeskkonnaga ja täiskasvanuks saamisesega. 10. Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid.
annaabi.ee 
