parlamendi istung) *pluralism- mitmekesisus/paljusus *identiteet- samastumine, ühtekuuluvustunne *integratsioon- kooskõlastamine (ük või regiooni kujundamine tervikuks) *poliitiline kultuur- pol ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste, käitumismallide kompleks (omane suurele sots.grupile, jäik pol.muutuste suhtes) *politiiline sotsialiseerumine- õppimisprotsess, mille käigus uus üh.konnaliige omandab selle üh.konna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta *sotsialiseerumisagent- kõik üh.konna institutsioonid, mis tegelevad sots.õpetamisega *kodakondsus- tunnistus, millega lõppeb sotsialiseerumisprotsess (käegakatsutav) *parlament- demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ *Riigikogu- Eesti parlament; tähtsaim Eesti rahvast esindav kogu, mis võtab vastu seaduseid ning tähtsad riiklikud otsused *komisjon- koht, kus toimub põhiosa tööst ehk õigusaktide eelnõudega tutvumine (11 nt EL komisjon, KKkomisjon) *menetlemine- parlamendi töö seaduse kallal
sisekorraeeskirjad, kuid ka selliseid, mis on tähtsad kõigile elanikele (nt tava ja moraal, õigusnormid). Seos ja mõjutus sotsiaalse keskkonna ja õigusnormide vahel on vastastikune: ühelt poolt kujundavad õigusnormid kui tähtsamad sotsiaalsed normid elanikkonna elulaadi, suhtumisi ja tõekspidamisi; teiselt poolt on ilmne õigusnormide sisu determineeritus ühiskondlikest teguritest, eelkõige võimupositsioonist, huvidest, väärtustest, mentaliteetidest. Seadus on oluline sotsialiseerumisagent, mis osundab sellele, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või sotsiaalse grupi huvides. See on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Sotsiaalsel normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom.
o hea ja funktsioneeriv regulatsioon, mis sünnib seadusloomeprotsessis seadusele ühiskonnapoolse toetuse saamiseks. Õiguse loomine on oskus, milles peavad tasakaalus olema õiguse ning headuse, kuid samas ka õiguskindluse ning stabiilsuse faktorid, mis seadusnormis oma koostoimes peavad lähtuma üldisest huvist ning õigluse kaalutlusest. Tegelikult väljendab seadus seda, mida riik peab õigeks. Seadus on käitumist reguleerivate reeglite kogum ja ka oluline ning käepärane sotsialiseerumisagent, mis oma ettekirjutuste kaudu selgitab ühiskonnaliikmetele antud ühiskonna sotsiaalseid, kultuurilisi, poliitilisi jne väärtusi ning osundab sellele, milline on aktsepteeritav käitumine, milline mitte. Samas on oluline hinnata, mil määral või eeldusel riik kui seaduselooja teab, mida ühiskond vajab ja kuidas ning milliste vahenditega riik selle teadmise saavutab kui väidab, et peab vastuvõetavat õigust ühiskonna aspektist legitiimseks. Õigus on suuremal või
annaabi.ee 
