Sõna hakkab midagi tähendama kõneleja kaudu; sõna tugevalt seotud sõnakasutajatega. Sõnal on mälu, nad „mäletavad“ eelmisi kontekste, milles neid on kasutatud. Sõnad on assotsiatiivsed, nendega kaasnevad tähendused. Kui loeme teksti, siis moodustub dialoogidest sõnade objektiivsest tähendustest + meie oma spetsiifilistest assotsiatsioonidest. Inimene pärast sündi võtab omaks keele fundamentaalsed seadused, normid. Omandame keele ja selle kaudu sotsialiseerume. monoglossia – vastandiks: heteroglossia (tõlgendusvõimaluste paljusus?) Keelekasutuse ja –rakenduse individuaalsus loob.. Lugemine on protsess, mis protesteerib selle vastu, et sõnadel on fikseeritud tähendus. UMBERTO ECO poststrukturalism Strukturalismi järgi me tuvastame baasstruktuure, olles ise sellest otsekui eemal analüüsimise hetkel. Post-struk. puhul on muutus. Me saame strukturalismi mõista siis, kui oleme ajalooliselt...
Mida enam aeg edasi läheb, seda enam muutub olulisemaks mängu mõte, mitte mängu tegevus/sisu Mäng annab võimaluse olla vaba nii ajas kui ruumis Sotsialiseerumine või siis individualiseerumine: 6) Garwey (1977)- mäng on ennekõike selleks vajalik, et ennast tundma õppida ja end osata paigutada keskkonda 7) Fromberg (1990) - mängus integreeritakse inimkogemusi Et iseendast teadlik olla, on vaja inimesi ja erinevaid suhteid Kui meil kõne areneb, siis me sotsialiseerume läbi erinevate võimaluste - suudame paremini arendada oma tundeid, kõne ja eneseväljendust Kui suhteid pole teiste inimestega, siis otsmikusagara poolel ei saa oma eesmärke seada ja nendeni jõuda Mäng on vanem kui kultuur Mängu motiiv - tegevus Mängu eesmärk - evolutsiooniline (kohanemis) käitumine, et kuidas elus hakkama saada; mõnuprintsiibi teke Mäng ja areng - hea meele ja naudingu aspekt tuleb mängus välja, mis aitab kaasa
annaabi.ee 
