toime pannud isikute oma. EIK seisukohtade järgi on nõutud, et karistusjärgne kinnipidamine peab preventiivse vahendina oluliselt erinema vabaduse võtmisest karistusena, st karistusjärgse kinnipidamise korraldus tuleb tagada selliselt, et isikule kaasneks sellega lisaks vabaduse võtmisele vaid minimaalseid kitsendusi. neid tuleb eraldada vabadusekaotuse kandjatest ja nende suhtes tuleb rakendada kvaliteetseid sotsialiseerivaid ja terapeutilisi abinõusid, tagamaks isikutele vabaduse saamise perspektiiv ning kinnipidamise kestust tuleb kohtul kontrollida vähemalt kord aastas. Loosunglikuks jääb üldkogu seisukoht, et ühiskonna turvalisust on piisavalt tõhusalt võimalik suurendada ka isikuvabadust vähem riivates. 9 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e3, kohtunike Villu Kõve, Peeter Jerofejevi ja Henn Jõksi eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364
on sotsialiseerunud; 2. inimesete ja sotsiaalsete institutsioonide seosed sotsialiseerumisega; 3. sotsialiseerumise spetsiifilistele tagajärgedele. Enamus uuringud spordisotsioloogias pööravad tähelepanu sellele, kuidas sportlased sotsialiseeruvad. Olulisteks sotsialiseerivateks teguriteks on osutunud isa, ema, õed, vennad, õpetajad, treenerid, kaaslased ja "juhuslikud rolli modelid". Kõige olulisemaid sotsialiseerivaid tegureid kirjeldatakse kui "olulised teised". Sotsiaalsetest institutsioonidest on olulisemad faktorid haridus, religioon, valitsus, meedia ja sport ise. Funktsionalistid uurisid laialdaselt sotsialiseerumise tagajärgi, mis oli seotud personaalsete hoiakute, väärtushinnangute ja oskustega ning kus teadlased vaatlesid funktsionalismi ühiskonnas terviklikuna. Funktsionalistid uurisid sageli seda, kes ja mis põhjustas huvi inimestel
annaabi.ee 
