situatsioonidele, kergesti juhitav, sihikindel, saavutustele orienteeritud. (Krips, 2010, 80-81.) Olles arvamusel, et kodul on kiirelt muutuvas ühiskonnas üha raskem täita kasvatusfunktsioone, jääbki see ülesanne pigem kooli ja õpetajate kanda. Kui kool aga ka seda teha ei suuda, siis milline näeb meie ühiskond välja siis 20 aasta pärast? Postmodernses ühiskonnas sotsialiseerimisprotsess killustub. Perekondade lagunemise tõttu kodude kasvatav mõju kaob. Abielulahutused ja uuspered võivad olla lastele ängistavad ja tundeelu põhjalikult vapustavad kogemused. Võib juhtuda, et perekond ei ole enam lapse jaoks kasvatuslik ja emotsionaalne keskkond. Vanemlikkus võib osutuda ebapiisavaks kolmel põhjusel: vanemad ei oska; ei jaksa; ei taha. (Laukkanen jt, 2008, 31.) Olles ema või isa on
Täna tuleb kõigil täiskasvanutel langetada otsuseid oma pensionikindlustuse sõlmimise osas ja õppida interneti teel suhtlema riigiasutustega. Riigipiiride avanemine muudab ühiskonnad mitmekultuurilisteks, mis nõuab igaühelt tolerantsi ja kultuurierisuste mõistmist. 7.4 Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina 25 Kodanikud, huvid ja demokraatia Ühiskonna pika arengu jooksul on kujunenud põhimõte, et sotsialiseerimisprotsess peaks lõppema mingi käegakatsutava tunnistuse või sertifikaadi andmisega. Niisuguseks tunnistuseks ongi kodakondsus. Inimene, kes on oma sünnimaal üles kasvanud, saanud kooliharidust, omab õigust selle riigi kodakondsusele. Sisserännanult nõutakse tavaliselt, et ta oleks selles riigis mingi aja juba elanud, enne kui ta tohib taotleda kodakondsust. Enamikus maades on tarvis sooritada ka kodakondsuseksam, millega üldjoontes kontrollitakse, kas
annaabi.ee 
