Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Samuti jälgib Eesti ravikindlustus solidaarsuse printsiipi: haigestumisel ei sõltu haigekassa tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsialamaksu. Tööd tegevate inimeste eest makstud sotsialamaksust tasub haigekassa ka nende inimeste tervishoiuteenuste eest, kes parasjagu ei tööta. See kattub Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 28 lõike 1 sätestatuga, mille kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Sotsialaministeeriumi ülesandeks on tagada kõigile võrdsed võimalused inimväärseks eluks seda ka tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavuse kohalt.
Lisaks riiklikule pensionile (esimene sammas), mis tagab kõikidele pensionäridele sissetuleku baastaseme, on olemas veel teine (kohustuslik kogumispension) ja kolmas sammas (vabatahtlik pensionikindlustus). Teine sammas rakendus 2002. aastast ja on ko- hustuslik 18aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kes on vanemad, neile on liitumine vabatahtlik. Neil tuleb otsustada, kas nad on nõus maksma 2% oma brutopalgast pensionifondi. Kui inimene sellega nõustub, lisandub sotsialamaksu arvelt veel 4%. Tööandja maksab endiselt töövõtja palgale 20% sotsiaalmaksu, kuid maksuamet jagab selle kahte ossa: 16% riikliku pensionikindlus- tuse vahenditesse ja 4% töötaja personaalsele pensionikontole. Osa sellest rahast ku- lub pensionifondidel olemasolevatele pensionäridele solidaarsuspõhimõttel välja- maksmiseks, osa aga investeeritakse, et inflatsioon fondi paigutatud raha ära ei sööks, vaid juurdegi teeniks.
annaabi.ee 
