Nimetatud süsteem tuleb luua seadusandluse abil, mis tagab kindlaksmäärtatud individuaalsed nõudeõigused või paneb avalikele, pool-avalikele või autonoomsetele kohtadele kindlaksmääratud kohutusi. Süsteem peab olema hallatud avaliku, pool-avaliku või autonoomse institutsiooni poolt. 3.1. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste mõiste üle puudub üldtunnustatud konsensus. Kui lähtuda kolmest sissetulekuallikast, siis saame sotsiaaltoetusele järgmise mõiste: sotsiaaltoetus on sissetulek või rahas hinnatav teenus või ese, mis ei ole tööga saadav sissetulek ega ka ülalpidamisest saadav toetus. Taoline üldine definitsioon katab igal juhul suure arvu protsesse, nagu nt kinkimine, pärand, maksmine kindlustuslepingust, riiklikud subsiidiumid, tööandjapoolsed vabatahtlikud toetused jne. Asjaolusid, mille tõttu sotsiaaltoetusi garanteeritakse, kirjeldatakse õigusnormides
EV andis kõigile Eesti elanikele EV taastamise hetkest täielikud sotsiaalsed õigused. Pole erinevust kodanike ja mittekodanike sotsiaalsetes õigustes, faktiliselt on üks erijuhtum. Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikul, eesti rahvusest isikul ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasal, lapsel ja vanemal, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 1. või 2. lõikes sätestatud vanaduspensioniikka, on õigus igakuisele sotsiaaltoetusele rahvapensioni määras, kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. (Sotsiaalhoolekande seadus, RT I 1995, 21, 323) Rändetoetused (integratsiooni SA) Tagasipöördumise toetust saavad taotleda need kaasmaalased (eestlased ja/või Eesti kodanikud), kes on 10 või rohkem aastat väljaspool Eestit elanud või välisriigis sündinud. Tagasipöördumistoetuse maksimaalmääraks on 2 000 eurot täiskasvanu kohta.
annaabi.ee 
