TAGUIEFF il on 6 konsepti populismi kohta jne! Kogutud materjali alusel tuli autor järgnevale teoreetilisele kokkuvõttele- Populism ei kujuta endast ideoloogiat klassikalises tähenduses. Ta on kombinatsioon heterogeensetest ja teoreetiliselt vastuolulistest elementidest. Ta on seotud poliitilise esindatusega ja on poliitiline stiil poliitiliste väljenduste või väljaütlemiste mõttes. b. Suurem osa sotsiaalteaduslikust kirjandusest seob end, vaatleb parempoolset populismi. Teadlased vastandavad vahel seda kontseptsiooni tähendusele vasakpoolne populism. Vastavast kirjandusest loeme, et erinevus kahe populismi vahel on põhiliselt rahulolul põhinev ja et erinevusi ei ole kerge välja tuua, kuna kategooriad vasak ja parem on tänapäeval küllaltki ebaselged võrreldes minevikuga. Poliitilised arengud
Individuaalse moraali reeglid ei piira riikide tegutsemist. Riigil pole kõrgemat kohustust enda alalhoidmisest ja tugevdamisest. Religioon: (Herderist ja Lessingust inspireerituna arendas ideed, et) maailmareligioonid järgnevad üksteisele kui progressiivsed usulise tõe ilmutused ning nii toimub jumalik inimkonna harimine järjest edasi. Filosoofiad ja religioonid on teadlikud ,,leiutised", millel on praktilised eesmärgid. Nüüd saab juba rääkida sotsiaalteaduslikust lähenemisest religioonile, mis mõtestab religiooni funktsioone jne. (Analoogiliselt religioonimõistmisele on ka) ajaloofilosoofia: (saksa valgustusajale täiesti loomulik mõte, et) kõik kultuuri elemendid moodustavad ühe terviku, milles religioon, filosoofia, kunst ja moraal mõjutavad vastastikku üksteist. Kõik need kultuuri harud väljendavad rahva ,,vaimu" ning ajalugu on protsess, milles see vaim end realiseerib (potentsiaalsus püüdleb enda realiseerimisele).
annaabi.ee 
