Neist esimene tähendab lapse vajaduste ja arvamusega arvestamist ja teine pere kui lapse loomuliku kasvukeskkonna väärtustamist ja toetamist. Lastesse ja peredesse suhtutakse kui partnereisse. Last puudutavate otsuste tegemisel lähtutakse ennekõike lapse huvidest. Lastekaitseseaduse § 59 sätestab, et igaühel on kohustus viivitamatult teatada abi vajava lapsest oma valla/linna sotsiaaltöötajale või lastekaitsespetsialistile, politseile või mõnele teisele abiandvale organile. Sotsiaaltalitusel on õigus ja kohustus tegutseda sellisel juhul kohe, sõltumata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest. 2 EESTI LASTEKAITSE ÜLDPÕHIMÕTTED Eesti lastekaitse süsteemis kehtivad järgmised üldpõhimõtted: · lastekaitse on iga lapse õiguste kaitse; · alati ja igal pool seatakse esikohale lapse huvid; · lastekaitses iseloomustab last subjektsus; · laps on vanemate hoole ja usalduse all;
Iga kohalik omavalitsus on sätestanud konkreetse korra , kuidas toimub tugipere määramine. Tugipereks on isikud, kes toetavad last või last kasvatavat perekonda. Tugipere eesmärgiks ei ole lapse kasvatamine väljaspool tema kodu, vaid lapse või tema pere toetamine probleemide tekkimisel, et võimaldada lapsel kasvada ja elada oma kodus. Tugipere korral vastastikuseid õigusi ja kohustusi ei teki. Lastekaitseseadus annab võimaluse sõlmida sotsiaaltalitusel tugiperega leping. Tugipered või tugiisikud püütakse leida asenduskodulastele. Lapsed saavad viibida tugiperes nädalalõppudel, koolivaheaegadel (nn. suveperedes). Ajutiselt perekonda hooldamisele antud lapse ülalpidamiseks antakse perekonnale lastekodust või koolkodust toiduraha. Lastekodus või koolkodus viibiva lapse ajutiselt perekonnas hooldamiseks sõlmivad asenduskodu või koolkodu juhataja ja ajutine hooldusperekond lepingu.
Samuti ei määrata, kuidas vägivalda tarvitanud isikuga käituda, milline peab talle osutatud abi olema ning kuivõrd oluline on järelevalve abistamise üle. Täpsustamata jäetakse ka, millist abi peab saama väärkoheldud laps ning kes selle abi peab tagama (Sotsiaalministeerium 2005). LKSi § 59 kohaselt on iga inimese kohuseks viivitamatult teatada sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile abi vajavast lapsest ning sotsiaaltalitusel on õigus ja kohustus tegutseda kohe, sõltumata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest. Seega korratakse perekonnaseaduses sätestatud lapse heaolu ohustamisest teavitamise kohustust (Lastekaitse seaduse… 2012b). Samas ei määrata, mis juhtub, kui abivajavast lapsest ei teatata ning ei ole selge, kuidas teavitamisele reageeritakse ning kes selle üle järelevalvet teostab. Vastutuse jaotus erinevate spetsialistide vahel ei ole piisavalt selge (Sotsiaalministeerium 2005)
annaabi.ee 
