on välja toonud interneti unikaalse eripära: 1) Anonüümsus fakt, et suhteid saab luua ilma füüsilise kohalolekuta 2) Inimene saab valida, millal sisse või välja logida ja korduvalt oma vastuseid üle kirjutada, enne kui ära saadab, mis annab inimesele suurema kontrolli kui päris elus. McKenna ja Bargh'i (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 2002) arust peitub sellise suhtluse taga 2 motiivi: endapõhised ja sotsiaalsusel põhinevad motiivid. Need, kel ei õnnestu neid tavasuhtluses rakendada, kipuvad seda tegema interneti vahendusel. On leitud, et ,,oma mina" väljendamine ja ümbruskonna poolt heakskiitu saada, on inimese heaolu nimel väga tähtsal kohal. Ben-Artzi´i ja Hamburgeri (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Hamburger, Ben-Artzi, 2000) poolt on tõestatud, et ekstraverdid, introverdid, neurootikud ja mitteneurootikud kasutavad erinevaid teenuseid internetis. Spekuleeritakse, et
Sotsiaalse arengu puhul huvitutakse lapse integreerimisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt võttes ühiskonnas kehtivad väärtused. Seetõttu tuleb käesolevas referaadis juttu sellest, mis erinevus on sotsiaalsuse ja sotsiaalsete oskuste vahel, moraalsest aspektist ning üldiselt sotsiaalse arengu olulisusest läbi aegade erinevate teoreetikute tõdemuste läbi. SOTSIAALSUS JA SOTSIAALSED OSKUSED- NENDE ERINEVUS Sotsiaalsusel on inimeste jaoks erinev tähendus. Enamasti mõeldakse selle all sotsiaalseid oskusi ehk ladusat suhtlemisoskust kollektiivis ning võimet lahendada probleeme kõiki osapooli rahuldaval moel. Ometi on sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused erinevad nähtused: sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendijoon; sotsiaalseid oskusi seevastu õpitakse ning need ei ole sünnipärased. Sotsiaalsuse all mõeldakse huvitumist seltskonnast- näiteks kui inimeste seas viibimist eelistatakse üksindusele
annaabi.ee 
