avastusi, leiutusi. Positivism- pooldab v peab õigeks teavet, mis põhineb reaalteadustele kontrollitud katsetel v meetodidel. Täpisteadus. Vastandub metafyysikale väga tugevalt. Sai alguse 18. sajanidl, kui tegeleti tohutult palju ajalooliste allikategga, mille tulemusena saadi teada meeletulut palju fakte. Hakati kirjutama palju entsüklopeediaid. Materialism õpetused peavad maailma olemust aineliseks, ja majandus on teiste sotsiaalstete ja kultuuriliste nähtuste aluseks. Irratsionalism/uusromantism- Nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida ei suuda ykski teadus haarata. teaduste areng ja intellektuaalsus pole maailma paremaks muutnud. Inimesedpole huumaansemad ega õnnelikumad. Usk, et tehnika ja teadus ei tee meid paremaks, ja selle tõttu ei saa me ka õnnelikumaks. Impressionistide "surm"- Fotograafia näol sai hetke jäädvustada kiiresti, odavalt ja vähese vaevaga
subjektiivses elamuses reeglina väga intensiivselt. Peamist osa etendavad seejuures ühelt poolt defekti põhjustatud liikumise ja tegevuse piiratus, teiselt poolt aga kaasinimeste suhtumine defektisse ning selle kandjasse. Haige subjektiivses tunnetuses on esiplaanil oma teistest erinevuse tajumine, domineerib alaväärsustunne ja kõrgenenud tundlikkus ümbruskonna suhtumise ja käitumise suhtes. Ühel osal inimestest areneb välja passiivne kohanemine: huvide ahenemine, enessesulgumine, sotsiaalstete kontaktide piiramine. Domineerivaks on depressiivse kallakuga meeleolu, sellel võib olla ka pahuruse või sensitiivsuse nüanss. Teine osa defektiga isikuid arendab aga välja käitumislaadi, mida võib hinnata defekti psühholoohiliseks, ülekompenseerimiseks: haige on väliselt bravuurse käitumisega, oma defekti trotsiv, püüab esineda sellest üleolevana, teistega võrdväärsena. Aigus lülitab inimese harjumuspärasest elust välja, ta peab katkestama enda jaoks
annaabi.ee 
