Midagi peab olema võimalik teha selle heaks, et lastel Eestis oleks parem elada, et nende õigused oleks tagatud. Siin toodud näidete kõrvale saab paigutada väga hulgaliselt näiteid positiivsetest ja toimivatest seadustest, aga mina olen siiski arvamusel, et täna Eesti ei ole sotsiaalriik. Meie valitsus teeb küll väga palju selleks, et me paistaksime teistele riikidele sotsiaalriigina. Tegelikul on selleks, et Eestit saaks nimetada sotsiaalriigiks juba ka väga palju ära tehtud. Headeks näideteks mis ka käesolevast töös on juba käsitlemist leidnud on liitumine Laste õiguste konventsioonida ja Kooseluseaduse vastuvõtmine. Need pole aga ainukesed. Siiski jääb vajaka nende õigusaktide rakendamisest. Raamistik selleks on mõnedes valdades ju tegelikult loodud. Seega tahaksin öelda, et minu arvates on Eestil küll suur potentsiaal saada sotsiaalriigiks, aga täna ta seda veel ei ole.
2.võimude lahusus personaalses mõttes tähendab, et üks ja sama isik tohib olla üheaegselt ametis ainult ühe ja sama võimuharu raames. Alati pole sellest põhimõttest järjekindlalt kinni peetud ( Nt. Inglismaal võivad ministrid kuuluda parlamenti. Täitevvõimule on antud väga suur määrusandlik õigus. Parlamendi ülemkoda on samaaegselt ka kõrgeim kohus ). 41. Mida kujutab endast sotsiaalriik? Riigi lugemine sotsiaalriigiks tähendab üldjoontes, et riik püüab teenida ühiskonna sotsiaalseid vajadusi ja minimiseerida põhjendamatuid sotsiaalseid erinevusi. Sotsiaalriigi põhimõte on alati seotud isiku vabaduste teatud piiramistega nõrgema kasuks ja sotsiaalsete garantiide loomisega. Sotsiaalriigi tunnusteks on loetud. 11. riik sekkub majanduse juhtimisse sotsiaalsetest huvidest lähtudes. See ei tähenda riigi totaalset
annaabi.ee 
