kujunemist- kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head. Ka oma kogemuste põhjal kujunevad kindlad hoiakud. Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist ja seda jäljendades7. 6 Ainjärv, Häidkind. Kättesaadav internetist: https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/ 7 Kiis: ,,Sissejuhatus psühholoogiasse: sotsiaalpsühholoogia". Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html 6 3.1.3. Hoiakute muutumine Hoiakud ei ole püsivad ega eluaegsed veendumused. Hoiakud võivad muutuda kas teiste või enda poolt veendes. Sellegipoolest on hoiakuid millegi või kellegi suhtes väga raske muuta. Teiste poolt veenmine võib toimida kahel viisil. Esimene on tsentraalne tee, kus inimene
vastuseid. Selliseid meetodid on vabad ankeetküsitlustes või fookusgruppides saadud intervjuude subjektiivsusest ning võimaldavad uuritavate isikute "kavaldamisest" läbi murda. Enamgi veel, on teada, et sageli ei oska inimene ise endalegi seletada oma eelistusi, valikuid või spontaalseid otsuseid. Vastava ajuaktiivsuse signatuuri korral aga saab eelistusi ja tõrjumisi objektiivsemalt välja selgitada. Kasutatud kirjandus: 1. http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html 2. Cialdini, R.B (2014). Mõjustamise psühholoogia. Kirjastus Pegasus, Tallinn 3. Bachmann, T (2009). Reklaamipsühholoogia. Kirjastus Ilo, Tallinn 4. Mõjutamispsühholoogia loengu materjalid. Uusberg, A 5. Erinevad inglise keelsed artiklid testideks vastamiseks. 01.06.2014
annaabi.ee 
