Negatiivsed minevikumälestused saatsid Sheilat kõikjal ning andsid tema käitumises sageli endast märku. Süüdistav suhtumine ka Toreysse, et too ta hülgas (pärast väikeklassi sulgemist). Tegelikkuses see ju nii polnud, Torey otsis pikalt kontakti temaga. Samas mõtlen, et ei saa unustada piire õpetaja ja õpilase omavahelisel suhtlemisel. Minu arvates selles loos see niimoodi oli. Mõistan ka miks, kuid samas töötades ise 10.aastat koolis erivajadustega lastega sotsiaalpedagoogina, siis piir era- ja tööelu vahel peab olema üsna selge. Pühendudes vaid tööle, kannatab enda pereelu, enda lapsed. Seda lubada ei saa, kuna elu tähtsaim roll pole mitte see roll, mida täidame tööl, vaid see, mida tuleb täita kodus - emaroll. Ja samas võib selgelt mõista ka Sheila ootusi oma õpetaja suhtes, kes oli esimene inimene, keda ta usaldada sai, aga kes justnagu neid lootused ja ootused purustas… Leian, et tuleks leida kesktee töö- ja eraelu vahel
Metodoloogilise ja kontseptuaalse baasi mitmekesistumine, sotsiaalpedagoogika mõistela^]le^a}J.a_.eri£ära_nene_>_kes praktiliste tegevusvaldkondade ja institutsioonide lisandumine hj^nu^jkäsitjema sotsiaalset reaalsust tejsteJemiinüe-,- ning uurimis- ja õppesuundade pluralism sotsiaalpedagoogika jaJjQntse2tsioonide abil. Võimalikuks näi-telcs~õn'siin kontseptsiooni sees on Thole ja Galuske arvates märk sellest, et sotsiaalpedagoogina kvalifitseeritud töötaja soov saada ) tööd sotsiaalpedagoogika tõepoolest üritab operatiivselt vastata ajastu mõnes riigis, kus sotsiaalpedagoogika kontseptsioon on suhteli- ' aktuaalsetele ja mitmekesistele väljakutsetele. Sellises selt tundmatu ning tööandja teadmised sellest põhinevad olukorras ei ole distsipliini ühene defineerimine ega selge parimal /juhul isiklikul kokkupuutel mõne selle esindajaga. On