Eelnõu jätab reguleerimata paljud töösuhete aspektid, mis toob kaasa väga palju vaidlusi, teatas EAKL avalikkusele. 14 Kokkuvõtte Eesti ametiühingud tegid 90ndatel aastatel läbi koos ühiskonna arenguga keeruka protsessi, mida iseloomustas kõigepealt läbi väliste ja siseste raskuste iseseisvumine, oma kohaja rolli leidmine ja kinnistamine ühiskonnas, sotsiaalpartneriks kujunemine ja sotsiaaldialoogi sundimine, riigi tasakaalustatud ja mõõduka arengu taotlemine ning äärmustest hoidumine. Tol hetkel tuli vastata iga päev küsimusele, millist Eestit tahame, millist ametiühingut vajame, mida ühiselt suudame. Aastad 1990-1999 andsid neile küsimustele vastuse. Aeg annab hinnangu ametiühingute suutlikkusele vaba ja demokraatliku taasiseseisvunud riigi üleehitamisel, töötum osapooltel organiseerimisel,
keskmine vanus on üle 50 aasta ja kaluri elukutse ebapopulaarne, samuti on raskendatud püügiõiguste saamine sektorisse sisenemiseks. Koostöö edendamiseks on oluline piirkondlike tegevusgruppide tegevuse jätkamine ning toetamine. Tegevusgrupi näol on tegemist tugeva organisatsiooniga, kuhu on koondunud kogu vajalik teadmusbaas piirkonna kalandussektori arengust ja vajadustest. Tegevusgrupp on riigile oluliseks sotsiaalpartneriks ning tegevusgruppide töö tulemusena on suurenenud piirkondade sisene, piirkondade vaheline ja rahvusvaheline koostöö, mida on oluline järgmisel perioodil jätkata ja edasi arendada. Rannapiirkondade ja sealse kalandussektori areng sõltub sealsetest elanikest, nende teadmistest ja oskustest ning bioloogiliste ressursside piisavusest. Seetõttu on oluline nende teadlikkuse tõstmine. Oluline on koolituste läbiviimine majandus- ja
annaabi.ee 
