eraasjaks ning seepäras peab oluliseks kristlik moraal on tähtsal kohal. kiriku lahutamist riigist ja ilmaliku haridussüsteemi arendamist. 8. Mõjukus tänapäeva Tänapäeval on liberalismi sees On suuresti oma nägu kaotamas (nn. Põhjamaad, Skandinaaviamaad, kuid Euroopas valitsevaks sotsiaalliberalistlikud Ideoloogia lõpp). Toimub kõigi kärbitakse sotsiaalkulutusi ning ideed. suundade sarnastumine, sageli ei saa karmistatakse immigratsioonipoliitikat. erakondade programmide järgi enam otsustada, kas tegu on parem- või
laiendanud seda. Sotsiaalliberalistide jaoks ei piirdu riigi sekkumine ainult sotsiaalse heaolu ideedega. Nende arvates peab riik ka juhtima majandust. See on otseselt vastuolus laissezfaire'i põhimõttega. John Maynard Keynes'i järgi nimetatakse seda arusaama keinsismiks. Tema arvates ei suuda turg kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust. Tänapäeval on liberalismi sees valitsevaks sotsiaalliberalistlikud ideed. Ometigi ei ole klassikalise liberalismi ideid ajaloounustussse vajunud. II. Liberaalsed erakonnad Eestis Nii nagu liberaalset ideoloogiat ennast on keeruline määratleda, pole lihtne määratleda parteisid, mis selle ideoloogia ideid edasi kannavad. Tegelikult on see veelgi keerulisem -- tavaliselt ei rajane erakonnad ühel kindlal ideoloogial. Eestis on asi vägagi segane ning tuua välja missugused parteid missugust ideoloogiat esitavad
Sotsiaalliberalistide jaoks ei piirdu riigi sekkumine ainult sotsiaalse heaolu ideedega. Nende arvates peab riik ka juhtima majandust. See on otseselt vastuolus laissezfaire'i põhimõttega. John Maynard Keynes'i järgi nimetatakse seda arusaama keinismiks. Tema arvates ei suuda turg kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust. Tänapäeval on liberalismi sees valitsevaks sotsiaalliberalistlikud ideed. Ometigi ei ole klassikalise liberalismi ideid ajaloounustussse vajunud. Isiah Berlini essee `Kaks vabaduse kontseptsiooni' esitada selle põhiseisukohad. (vastus võetud netist, konspektis ja leongumaterjalis polnud) Siin eristab ta ajalooliselt mõjukate poliitiliste mõtlejate arusaami analüüsides nn "negatiivset" ja "positiivset" vabadusekäsitlust. Esimene, tänases liberaaldemokraatlikus ühiskonnas ehk kergemalt mõistetav arusaam peab vabaduseks
annaabi.ee 
