viimane aeg tagada töötutele igapäevane elatis kaasaegse töötuskindlustusega.Hoolekandesektoris on juba toimunud oluline areng. Siin on väljakutsetel strukturaalsem olemus, mida käesolevas artiklis pikemalt ei käsitleta.Eesti oli esimene üleminekuriik,mis lõi sissetulekutoetuste süsteemi juba 1994.a. 1997.a. ulatusid väljamaksed sellest süsteemist 1000 miljoni EEK-ni. Toimetulekutoetuseks ning 300 mljoni EEK eluasemetoetuseks, mis moodustas kokku 400 miljonit EEK ehk 4% riigi sotsiaalkulutustest. Hoiatavaks fenomeniks on sel aastal asjaolu, et majanduslanguse keskel suunati riigieelarvet tasakaalustavaid sääste nende toetuste jaoks. See annab alust tõsiseks diskussiooniks.Mis puudutab Euroopa sotsiaalharta miinimumstandardeid ja Eesti valmistumist nende ratifitseerimiseks ning viimaseid arenguid, esitaksin järgmised kommentaarid:Lähemal ajal on riigil raske ratifitseerida artikkel paragrahvi 1 miinimumpalkade kohta. Siiski ei saa mööda
Tööealine 15-74 Tööjõud- aktiivne tööjõuline elanikkond Töötaja (palgatöötaja, ettevõtja, vabakutseline) Töötu (otsib tööd) Täistööhõive Tööpuuduse põhjused: 1. Muutused tootmise struktuuris 2. Majanduskriis Vahendamise võimalused: 1. Uued töökohad 2. Ümberõpe Sotsiaalpoliitika Heaoluriigi tähtsaim valdkond EL riikide keskmised sotsiaalkulud 29,1% SKPst Eestirs 16,1% SKPst 44% Eesti sotsiaalkulutustest läks pensionitele (EL keskmine 45%) 39% sotsiaalkindlustustest läks tervishoidu (EL keskmiselt 37%) Sotsiaalpoliitika jaguneb: Sotsiaalkindlustus Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalkindlustus on kasutusel paljude tarbijatega valdkondades, kus maksurahast ei piisa Hüvitise saaja kaastakse rahaliste ressursside kogumisse. Hüvitist makstakse inimesele, kes on teinud sissemakseid. Inimese sissemaksed ja tehtavad väljamaksed on omavahel seotud.