kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsingutel. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. Selliste maalide seeria algab 1938. aastal tööga "Pime", kus pime mees kolib koos oma vara, laste, koera ja kalaga. Rootsi perioodi algusaegade teostes on tunda ümbritseva looduse võõrust ja ümberasumisele järgnenud kaotustunnet ning koduigatsust. Sel perioodil elasid vanad kujundid ja motiivid kunstniku loomingus jõuliselt edasi. 1970. aastatel hakkas ta maalima sotsiaalkriitilises realismis, kaldudes kohati groteski. Kompositsioonides on esikohal rahvarohked peo- ja pidulauastseenid, kus kunstnik realiseeris oma pikaajalisi tähelepanekuid inimkarakteritest. Haameri looming on alati lähtunud inimesest. Kunstnikutee alguses oli tema suhe kujutatavasse läbinisti tõsine; inimene on tema jaoks olnud püha. Esimesi suuri kompositsioone, mis käsitlesid elu eksistentsiaalset külge, on noorele kunstnikule tähelepanu ja tunnustust toonud 1938. a. sündinud „Pime“
,,kuidas nii nagu autot detailidest ümber monteerida võib ka inimest". ,,Hea inimene Seznanist" kujutab endast omamoodi kirjanduslikku eksperimenti, milles uuritakse, kas inimene saab olla absoluutselt hea. Satiirilises komöödias ,, Härra Puntila ja tema sulane Matti" oma kasupüüdlik taluomanik muutub heaks ja heldeks purjuspäi, sotsiaalsest rollist vabana. Mõlemas näidendis esineb pirandellolik maski motiiv, mida Brecht Pirandellost erinevalt arendab sotsiaalkriitilises võtmes. Brechti draamaloomingu paremik: ,,Ema Courage ja tema lapsed", ,,Galilei elu", ,,Hea inimene Seznanist" ja Härra Puntila ja tema sulane Matti". Ekspressionism tõi kaasa palju uusi uuendusi. Ekspressionismi voolule leidus palju poolehoidjaid ja järgijaid, kuna see levis kiiresti. Paljud kirjanikud ja luuletajad hakkasid ekspressionismi oma meetoditega täiustama. Kelly Kalm
põhijõud ja erimeelseid ühendav autoriteet. 1920-ndate Eesti Kirjanikkude Liit ja selle häälekandja "Looming" alustasid samuti tööd Tuglase juhtimisel. 1901. aastal debüteeris "Lastelehes" realistliku jutukesega "Siil", kiire areng hakkas 1905. aastal, mil realismi kõrvale ilmus uusromantiline, esialgu küll ka vanaromantika ja revolutsioonikirjanduse tüüpvõtteid kasutav laad. 1906-1907 jõudis märkimisväärsete saavutusteni eri suundades - sotsiaalkriitilises ja psühholoogilises realismis ning uusromantika vallas. Ülekaalu saavutas uusromantiline kallak. Lugemismõjude kuhjudes tekkis loomingus ka kujundlikke liialdusi, häirivat literatuursust 1909-1914 lisaks pagulaselule ka mõtete ja seisukohtade selginemise periood. Tervikuna õnnestunuim lühiproosa "Toome helbed" - varjundirikas impressionism annab edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamusi, kaasmängijaks kevadest suve poole liikuv loodus.