Vastutuse eest ära jooksev inimene tegelikult ise surub iseenda sotsiaalse ja psühholoogilise tingimuste puuri, ta ei saa ennast näidata ning lihtsalt sulab ühte halli massiga. Inimene, kellel on tahe oma eesmärke saavutada, soove täita ja ühiskonda teenida, peaks olema vaba, nii võrd kui võrd seda lubavad üldiselt järgitavad moraalinormid, vaba oma valikutes. See inimene, kes ei karda valikut teha, ei hakka kartma vastutust, mis langeb tema õlgadele. Kuid meie, inimesed, oleme sotsiaalkorraldusega olendid, meie elame ühiskonnas, kus kehtivad teatud reeglid, põhialused ja mõisted. Mõned nendest mõistetest on hästi seotud ja see ei tähenda, et peame ühest loobuma sest, et see toob endaga täiuslikult erineva mõiste kaasa. Kujunenud ühiskonna põhialused ise reguleerivad sotsiaalierarhiat. Kui on isiksusi, kes ei loobu vabadusest ja hakkavad vastutust oma õlgadel kandma, vaid on neid, kes jooksevad
Kõige eest peab maksma ja vabaduse tasu on vastutus, kõik ei hakka seda tasu maksma, just sellepärast loobuvad nad vabadusest. Inimene, kellel on tahe oma eesmärke saavutada, soove täita ja ühiskonda teenida, peaks olema nii vaba, kuivõrd seda lubavad üldiselt järgitavad moraalinormid, vaba oma valikutes. See inimene, kes julgeb teha valikuid, ei hakka kartma vastutust, mis langeb tema õlgadele. Kuid meie, inimesed, oleme sotsiaalkorraldusega olendid, kes elavad ühiskonnas, kus kehtivad teatud põhialused ja printsiibid. Vabadus on ärkamine õnnelikuna ja eesseisva päeva rõõmus ootus. Vabadus on teadmine, et saad selle päevaga hakkama ja naudid seda ning väga tõenäoliselt ka homset ja ülehomset. Nagu kirjutas Ameerika kirjanik James Baldwin ,,Vabadus ei ole miski, mida kellelegi antakse, vabadus on see, mille inimesed võtavad".
annaabi.ee 
