5. elustiil, eetika religioosse toime eetiline dimensioon Religioossus võib väljenduda ainult ühes, näiteks teadmiste dimensioonis. Individuaalselt, aga ka grupis võib mõni dimensioon teistest tähtsam olla või täiesti puududa. Probleem: mudel/süsteem on uurimise, mõtlemise abivahend, aga tegelikult ei ela inimesed (religioosses mõttes) süsteemselt, nende religioon pole süsteem. Seosed on olemas, aga ranget süsteemi nende vahel mitte. Sotsiaalkonstruktivistlik vaade religioonisotsioloogias: religioonisotsioloogia uurib religiooni inimlikku osa, ei küündi vaimseni. Mida religioonisotsioloogia uurib? Sotsioloogiaga samu teemasid: 1. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid gruppe. Religioonisotsioloogia uurib religioosseid gruppe, ühendusi, organisatsioone. 2. Sotsioloogia uurib rotsiaalset suhtlust, seda, kuidas inimesed end üksteisele esitlevad, kuidas identiteet muutub. Religioonisotsioloogia uurib religioosset,
abistamisvahendina, sest inimestel sarnaste probleemide puhul on koos neid lihtsam lahendada. Üks tähtsamatest protsessidest grupi arengus on kokkukuuluvustunde teke. 2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M.Payne, Tallinn, 1995 5 Payne (2005: 7-8) käsitlusel on sotsiaaltöö loojateks sotsiaaltöötajad ise, kui nad teevad oma igapäevast tööd. Sotsiaalkonstruktivistlik teooria ütleb, et sotsiaaltöö ei ole objektiivne reaalsus, vaid tekib ideedes, inimeste aruteludes ja tegevuses. Sotsiaalkonstruktivismi idee pärineb sotsioloogidelt Berger ja Luckmann (1971). Nad väidavad, et „reaalsus“ on teadmine, mis juhib inimeste käitumist, kuid neil kõikidel on reaalsusest erisugune ettekujutus. Me jõuame reaalsusest ühisele arusaamisele oma teadmiste vahetamise kaudu erinevates sotsiaalsetes protsessides. Sotsiaalne tegevus
annaabi.ee 
