aastaga on see ligi 4 korda suurem. Import/eksport kinnisvaraalasel tegevusel puudub. Müügitulu oli 2011. aastal 960 324 200 eurot, võrreldes 2005. aastaga on see 46 % suurenenud. 2011. aastal moodustas kinnisvaraharu puhaskasum 381 871 000 eurot, mis on 40 % suurem võrreldes 2005. aastaga. Tööjõukulud on suurenenud vaid 25% võrra. Tööjõukulud olid 2011. aastal 75 615 500 eurot, millest 56 135 000 eurot moodustas palgakulu ning 19 480 500 eurot sotsiaalkindlustuskulud. Investeeringud põhivarasse on suurenenud 5 %. 2011. aastaks on põhivara investeeringute summaks 370 511 200 eurot, millest 370 437 600 eurot moodustasid investeeringud materiaalsesse põhivarasse ning 73 600 eurot immateriaalsesse põhivarasse. Omakapital on suurenenud peaaegu neli korda. 2011. aastaks oli omakapitali summaks 1 384 043 600 eurot. Nagu teenidusvaldkonnale iseloomulik on ka kinnisvara haru järjest kasvanud.
Kuigi kindlustusmaksude maksubaas kattub enamasti tulumaksu maksubaasiga, erinevad nad reeglina tugevalt. Kindlustusmaksu arvestatakse brutosissetulekult, kusjuures erinevalt tulumaksust puuduvad maksusoodustused. Lisaks on kindlustusmaksu eripäraks see, et viimane laekub spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud sihtasutusele, fondile, kindlustusettevõttele või ühiskondlikule organisatsioonile ja seda raha ei ole lubatud kasutada riigi muude kulude katmiseks. Riikides, kus sotsiaalkindlustuskulud kaetakse riigieelarvest, eraldi sotsiaalkindlustusmaksud puuduvad ja vastavad vahendid võetakse muudest maksudest laekuvatest tuludest. Eriotstarbelise maksu põhiline vastuargument on, et selline süsteem võtab valitsuselt võimaluse suunata vahendeid sinna, kus neid kõige enam vajatakse. Näiteks on mõttetu säilitada suurt töötu abirahafondi kui töötuse tase on madal ja samal ajal oleks hädasti vaja vahendeid vallaslaste toetamiseks.
annaabi.ee 
