& Hornik, R. 2010). USA-s on uuritud tervise valdkonna sotsiaalturunduse kampaaniate efektiivsust ja leitud, et keskmiselt suudab üks meediakampaania muuta käitumist 5% ulatuses (arvesse läksid kampaaniad, kus ei kasutatud lisaks seaduslikke sunnimeetmeid). Seega kui enne kampaaniat käitub soovitaval viisil 60% inimestest, siis pärast kampaaniat teeb seda 65% inimestest (Wakefield, M.A., Loken,B. & Hornik, R. 2010) Lisaks sellele, et kampaaniad võivad mitte toimida, võib sotsiaalkampaaniatel olla planeerimata kõrvalmõjusid või tagajärgi, mis võivad olla hoopiski kahjulikud kas sihtrühmale või neile, kellele kampaania polnud suunatud. On näiteid kampaaniatest, kus näiteks noortele suunatud narkootikumidevastane kampaania hoopis tekitab huvi narkootikumide vastu. Efektiivsuse hindamisest on tavaliselt huvitatud mitmed sidusgrupid – läbiviija ise, rahastajad, partnerid jne. Surve tegevuste õnnestumisele võib
& Hornik, R. 2010). USA-s on uuritud tervise valdkonna sotsiaalturunduse kampaaniate efektiivsust ja leitud, et keskmiselt suudab üks meediakampaania muuta käitumist 5% ulatuses (arvesse läksid kampaaniad, kus ei kasutatud lisaks seaduslikke sunnimeetmeid). Seega kui enne kampaaniat käitub soovitaval viisil 60% inimestest, siis pärast kampaaniat teeb seda 65% inimestest (Wakefield, M.A., Loken,B. & Hornik, R. 2010) Lisaks sellele, et kampaaniad võivad mitte toimida, võib sotsiaalkampaaniatel olla planeerimata kõrvalmõjusid või tagajärgi, mis võivad olla hoopiski kahjulikud kas sihtrühmale või neile, kellele kampaania polnud suunatud. On näiteid kampaaniatest, kus näiteks noortele suunatud narkootikumidevastane kampaania hoopis tekitab huvi narkootikumide vastu. Efektiivsuse hindamisest on tavaliselt huvitatud mitmed sidusgrupid läbiviija ise, rahastajad, partnerid jne. Surve tegevuste õnnestumisele võib olla suur ning