a. sai ministriks Jüri Annuson, kes hakkas aktiivselt tegelema keskharidusega. 1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine ja võimlemine. Kaua aega keskkoolides ei olnud eksameid, õpilased viidi ühest klassist teise ja lõpputunnistust anti pedagoogikanõukogu otsusega. Kevadel oli 3-4 nädalane
1919.a. sügisel alustas tööd 68 mitmesugust keskastme kooli. 1922.a. võeti vastu ,,Avalikkude keskkoolide seadus". Selle alusel moodustas keskkool ühtluskooli teise järgu, tema ülesandeks oli haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934. aastani oli keskkool viieklassiline ning koosnes alam- ja ülemastmest. Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ning sotsiaalharusse. Haritlaste üleproduktsioon tõstis 1933.a. päevakorda Eesti koolisüsteemi reformimise vajaduse. Tartu Ülikooli kirjas haridusministeeriumile soovitati katsete sisseviimist üleminekul algkoolist keskkooli, eksameid keskkooliklasside lõpetamisel ja ülikooli sisseastumisel. Vajalikuks peeti kahetüübilise keskhariduse kehtestamist, kolmeklassiline reaalkool pidi andma ettevalmistuse tegelikuks eluks ja kuueklassiline gümnaasium ülikoolis edasiõppimiseks. 1934.a
annaabi.ee 
