STSTB, 1. kursus Eestis on mitmeid ühiskondlikke probleeme mis majanduse arengut ja ühiskonna heaolu tagasi hoiavad. Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks praktilise eetika harudest, mis uurib problemaatilisi sotsiaalset laadi küsimusi eetilisest
õiguskaitseorganitele kohustusega võtta kurjategija vastutusele.//Järelikult, karistusseadustik ei [kehtesta] käitumisnorme, st seaduses väljendatud käske, mis kirjutaksid isikule ette, mida peab tegema või tegemata jätma. Käitumise moraalinormid eksisteerivad niikuinii, nende olemasolu on üks ühiskonna toimimise tingimusi. Need on inimese käitumist sisuliselt reguleerivad esmased ehk primaarnormid. Karistusõigusel on sellises asetuses kaks võimalust: 1)sotsiaaleetilise karistusõigusena [toimides] toetada kõige olulisemate moraalinormide toimet ja niiviisi toetada kogu käitumisregulatsiooni; 2)selekteerida välja kõige olulisemad väärtused ja kaitsta vaid neid. Teist varianti järgib õigusriiklik karistusõigus, mis ei õpeta, kuidas elada, vaid kaitseb ühiskonnas (mitte ühiskonna!) kõige olulisemaid väärtusi. Andes ühiskonnas eksisteerivatele väärtustele õigusliku hinnangu (võttes need oma kaitse alla), määratleb
annaabi.ee 
