* 16. oktoober 1905 nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule surma sai 94 inimest) * 17. oktoober 1905 Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks - loodi Eesti 1. partei Eesti Rahvameelne Erakond; 2. partei Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus) * 27. november 1905 1. üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus (saadikute vahel puudus üksmeel - kongress läks lõhki - - toimus kaks iseseisvat koosolekut 1. Jaan Tõnissoni juhtimisel (tagasihoidlikud nõudmised nõudsid Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale); 2. Jaan Teemanti juhtimisel (nõudsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse
22Iseseisvuse saavutamine. Kodusõda. Kui tsaar 15.märtsil 1917 troonilt tõugati, jäi Soome valitsejata. Ajutine Valitsus pidas end Soome kõrgeimaks võimuks, sotsiaaldemokraadid aga arvasid, et võim kuulub Eduskunnale. 6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka Lenini juhitav bolsevike ja esseeride koalitsioonivaitsus 24.detsembril 1917. 18.jaanuaril 1918 asutati Soome Sotsiaaldemokraatik Partei. Ametiühingud ja Punane kaardivägi soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete ja punaste vahel. 1906 viis Soome läbi väga radikaalse parlamendireformi. Enne oli neljaseisuslik Riigipäev, edasi ühekojaline Eduskunta. Naistele Euroopas esimestena valimisõigus. 1917 Soome iseseisvaks, kasutati ära olukorda maailmas ja Venemaal. Senati vägesid hüüti valgeteks ja rahvakomisaariaadi vägesid punasteks ehkPunakaardiks. Saksamaa
annaabi.ee 
