maksimaalselt kasulik organisatsioonile Töötas välja töö organiseerimise põhiprintsiibid Max Weber bürkokraatia koolkond Iga isik organisatsioonis teab, mida teeb, kes kellele allub, millised on kohustused, vastutus ja õigused. Selleks, et see nii oleks tuleb toota reegleid ja protseduure. Inimesi, kes oma tööga väga hästi hakkama saavad, tuleb edutada. Seda selleks, et inimesel ei teeks oma võimetest madalamat tööd. Max Weber oli ka sotsiaaldarwinismi autor. Henry Fayol administratiivne juhtimine Valitsemine + kordineerimine = initsiatiiv. Talle kuuluvad ka juhi 5 ülesannet, mis on põhimõtteliselt sellised nagu tänapäevane organisatsiooni juhtimise mudel. 2. Nüüdisaegsed teooriad Inimsuhete koolkond inimene on selle asja keskel ikka väga tähis tegelane, millest ei saa mööda vaadata. Tähtis on, et inimene tunneks end organisatsiooni liikmena hästi. Hawthorne'i eksperimentide käigus tehti katseid valguse (valgus keerati
19. saj keskel kujunes välja oluline teaduslik suund sotsioloogias sotsiaaldarwinism. Teooria on välja kasvanud psühholoogiast, tuntuimaks esindajaks on Herbert Spencer (1820-1903). Oma teooria välja töötamiseks sai innustust mitmetelt teadlastelt ja nende raamatutest: 1. Charles Darwin "Evolutsiooni teooria" 2. Malthus - "Liikide vaheline olevusvõitlus" 3. Bentham - kuulub filosoofilisse voolu, utilitaristid, vool tõstab keskmesse kasulikkuse printsiibi. Sotsiaaldarwinismi kutsutakse inimvihkajalikuks vooluks. Spenceri ühiskonna käsitluse järgi on õige, kui indiviid tegutseb vabalt ja iseseisvalt, kuid ainult seni, kuni ei hakka kahjustama teiste ühiskonna liikmete samaväärseid huvisid. Riik ei peaks inimeste tegutsemisse ega käitumisele mitte kuidagi reageerima. Kõik protsessid jäävad ühiskonna enese reguleerida. Riik kui institutsioon võiks aga täita öövahi rolli, kes tuleks