pidev areng. Mõttemaailma mõjutavad kõige rohkem tugeva iseloomuga isiksused, liidrid, nagu näiteks revolutsioonidel on alati peamine eestvedaja, keda kuulatakse ja kelle soovi kohaselt kultuur muutub. Kuna see protsess toimub küllaltki sageli, pole ,,kultuuril" kindlat omadust, mis ei saaks kunagi deformeeruda. Ent Ilmar Raag on siiski üritanud: ,,kultuur on kui mõtteline tarkvara, mis jookseb inimeste kui sotsiaalbioloogilise riistvara peal". Ta ei seleta, mis see täpselt on, kuid on püüdnud hõlmata kõike olemasolevat ühte lausesse, mis tal hästi välja tuli. ,,Ei ole kultuuritust, on vaid vaimne keskkond, milles me elame," lõpetab Ilmar Raag oma arutluse, lisades veel, et tema vanaema oli hea inimene. Nõustun mõlema mõtteteraga need kaks lihtsalt arusaama ongi kogu tõde kultuuri olemuse kohta.
kokku ning tunnustavad kodanikeseisust, selle õigust ja väärtusi. See rahulik kokkulepe (conventio) on aluseks ka klassikalisele lepinguõigusele (pactum conventum). Ka rahvaste õigus (ius gentium) saab endale klassikalises õigusteaduses uue sisu. Nimelt on rahvasteõigus see, mis oma inimliku mõistusepärasuse alusel kehtib või peab kehtima kõikjal (näiteks ostmine raha eest, laenamine, asjade omandamine). See on üldine tsivilisatsiooniõigus ja koos sotsiaalbioloogilise ius naturale’ga korrastavad nad ius commune nime all kõiki olulisemaid inimestevahelisi suhteid. Selle kõrval eksisteerib õigus, mis on iseloomulik ainult ühele kindlale kogukonnale (ius proprium civile). Selle õiguskorra aluseks on kas avalik seadus (lex publica) või tavaõigus (mos maiorum). Õigusteadusesse tõigi selle õpetuse Servius Sulpicius. Tema leidis, et õigus koosneb vaid inimliku mõistuse loodud instituutidest (institutio), mis loob sidemed inimeste ja
annaabi.ee 
