Ka suitsetama hakkas Maik juba üsna noorelt. Ema tegi palju tööd, et Maiki nõudmisi rahuldada, kuid elamiseksgi hästi ei piisanud. Maiki ema ei teadnud Maiki sõpradest midagi, ka sellest, mis ta pärastlõunati teeb. Kui ema tahtis teada midagi Maiki sõpradest läks Maik närvi ja sai pahaseks. Emale tundus sageli, et oleks abi vaja lapse kasvatamisel. Maiki emal oli häbi minna sotsiaalabikeskusesse abi küsima, kui perel tuli tegemist politseiga ja kohtuga, siis sekkus sotsiaalabikeskus ise nende poole. Vanemad, kes on ise alles lapsed Heike ja ta poiss sõber Maik kolisid Heike vanemate juurde. Seal oli kitsas, närviline ja agresiivne õhkkond. Maik ja Heike isa oleksid peaaegu üksteisele vahepeal kallale läinud. Heike hakkas suitsetama, sest tal olid närvid läbi. Kuigi Heike teadis, et suitsetamine ei ole lapsele hea, sellegi poolest suitsetas edasi. Heikel algasid valud, tulid veed ära ja viidi haiglasse. Ja laps oligi
Otsustati selts reorganiseerida ja moodustada Eesti Juudi Kogukond (EJK) – katusorganisatsioon, mille juures saaksid tegutseda erinevad asutused ja huvialagrupid. EJK-i juhatuse koosseisu valiti 18 liiget. Taasiseseisvunud Eesti Vabariik tagastas EJK-le 1925. aastal ehitatud koolihoone. Sellega lahenesid ruumiprobleemid. Avati Tallinna Juudi Kool, esinduslik EJK-i kantselei, kõik kogukonna suuremad üritused toimuvad nüüd kooli aulas või sööklas. Loodud on sotsiaalabikeskus vanurite abistamiseks. Kooli kõrvalhoone teisele korrusele rajati uus sünagoog. Samal ajal algas paljude juutide lahkumine Eestist oma isade maale, mõned emigreerusid USA-sse ja Saksamaale. Kui 1989. aastal elas Eestis veidi alla viie tuhande juudi, siis 1999. aastal oli neid Eestis ainult 2500. Tänaseks on ärasõitjate vool vähenenud ja osalt tuleb juute juurde nende hulgast, kes alles nüüd leidsid oma identiteedi … [...] Paigale jäänud juudid on oma valiku teinud
annaabi.ee 
