Sotshoolekande eksami konspekt (0)

/var/www/annaabi/html/annaabicron/docshtmltemp/189506/Backup

1. Mis on sotsiaalpedagoogika?
Kujutab endast kui terviklikku mudelit  pedagoogilistest asutustest, mis tegelevad sotsiaalsete ja 
pedagoogiliste probleemidega. Pole ainult piiritletud meetod vaid siiski suhtumine ja 
maailmavaade. Sotsiaal – ühiskondlik (sotsiaalsed probleemid), kollektiivne (lapse sotsiaalne 
areng) ja solidaarne ( hädasolija abistamine), pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest
2. Milline on sotsiaalpedagoogika eesmärk?
Anda ülevaade erinevatest sotsiaalpedagoogika teooriatest ja sotsiaalpedagoogika olemusest, 
samas ka sotsiaalpedagoogika ajaloost.  Tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi 
töös lastega ning tutvustada erinevaid probleemilahenduse võimalusi.
3. Milline on sotsiaalpedagoogika ?
Sotsiaalpedagoogika on mitmetähenduslik. Kasutades sotsiaalpedagoogilisi võtteid ja mõjutades 
läbi selle inimesi ennast saab ennetada, parandada, leevendada sotsiaalseid probleeme. 
Sotsiaaltööl ja sotsiaalpedagoogikal on kummalgi oma arengulugu, kuid aja jooksul on nende 
erinevus vähenenud ja alad on teineteisele lähenenud. Sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö 
lähtekohad ja ülesanded on sarnased, ühiseks nimetajaks ülemmõiste „sotsiaalne“.
4. Kes on sotsiaalpedagoogika sihtgrupiks? 
Seadusrikkumiste ja uimastite kasutamisega seonduvad probleemid. Vaimsete ja erivajadustega 
inimesed, kroonilised haiged ,tänavalapsed  ja võlglased, prostituudid, kriminaalkorras 
karistatud.
5. Millal sündis sotsiaalpedagoogika teadusharuna ? 
Sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. Juba siis mõistsid paljud 
ühiskonnafilosoofid alates Platonist ja Aristotelesest kasvatuse keskset tähendust ühiskonna 
arengule. Tänapäevase sotsiaalpedagoogika keskset küsimust- sotsiaalsete probleemide 
pedagoogilist lahendamist- nad siiski ei käsitlenud.
6. Milline on olnud sotsiaalpedagoogika areng Eestis? 
Eesti sotsiaalpedagoogika esimesed  sammud pidid olema astutud juba XX saj algupoole ja 
(varjatult) nõukogude ajal -  enne kui mõistest teadlikuks saadi. Terviknägemust 
sotsiaalpedagoogika olemusest veel ei olnud, küll aga teadvustati  valdkondi ja teemasid, mis 
hiljem kuulusid sotsiaalpedagoogikasse.  Sotsiaalpedagoogika  kiire areng iseseisvusaja algul sai 
tuge just neist tendentsidest. Esimest korda sai sotsiaalpedagoogikast õppekava kohustuslik aine 
kasvatusteadustes, mida õpetati kaugõppes teistkordse kõrgharidusena. 90-ndatel tuli otsustada, 
mis on sotsiaalpedagoogika,  kuidas peaks välja nägema eesti sotsiaalpedagoogika ja mida 
kujutab endast sotsiaalpedagoogi kutse. 2001. a ilmus eesti keeles Hämäläineni käsiraamat 
„Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“- tegemist on esimese eestikeelse süsteemse ülevaatega 
saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost
7. Kes on sotsiaalpedagoogika tuntumad teoreetikud? Maalimas? Eestis? 
Sotsiaalpedagoogika teoreetikuteks Saksamaal pärast II maailmasõda- kasvatusteadlane Klaus 
Mollenhauer ning sotsiaalpedagoog Hans Thiersch. Hispaanias on teoreetikuteks Jose Maria 
Quintana Cabanas ja Antoni Petrus. 
Sotsiaalpedagoogika teooria problemaatikat on Eestis käsitlenud Inger Kraav, Mare Leino, Rain 
Mikser 
8. Kuidas käsitles sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika suhet R. Merten? H. Tugger?) 
Heinrich Tuggeri järgi saab sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö mõiste suhetes eristada nelja 
põhikäsitlust:

Identsus – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika on oma eesmärkide ja meetodite poolest 
identsed ning tähendavad mõistetena ühte ja sama.

Erinevus – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika ei kuulu ühte, vaid tähendavad erinevaid 
asju ning on määratletavad eri alustelt.

Rõhuerinevus – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika on teineteisega lähedalt seotud, kuid 
rõhutavad erinevaid aspekte.

Lähenemine – sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika teostuvad inimeste interaktsioonis, mille
tõttu nad lähenevad teineteisele, on teineteisega seotud lähialad ning moodustavad 
praktilise terviku
Näitlikustamaks difrerentsi-, konvergentsi- ja identsusteoreemi olemust, on Roland Merten 
koostanud lihtsustatud maatriksi:

Diferentsiooniteoreem lähtub suuresti sellest, et pedagoogika ja töö märgivad mõistetena 
tegevusena kaht eri asja ning et sotsiaaltööl ja sotsiaalpedagoogikal on kummalgi oma 
arengulugu.

Konvergentsiteoreemi järgi on sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö erinevusja erilisus aja 
jooksul vähenenud ning alad lähenenud teineteisele. 

Identsusteoreemis rõhutakse sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika lähtekohtade ja 
ülesannete sarnasust, mis väljendub atribuudis sotsiaalne.
9. Milline on probleemne laps? Definitsioonid? 
Esmalt tuleb rääkida probleemsest käitumisest, mitte probleemsest lapsest. Laps, kes oma 
käitumise või eneseväljendusviisi tõttu erineb n-ö normaalsest. Kus on norm? Norm on muutuv 
suurus. Normaalsuse skaala on ajas kogu aeg laienenud, mis tähendab, et probleemsust jääb 
järjest vähemaks, aga me seda nii ei taju. Ikka tundub, et probleeme on liiga palju.
Lapsed, kellel on puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu probleeme suhtlemisel nii eakaaslaste kui 
täiskasvanutega. Laps kes oma käitumise ja eneseväljenduse  poolest erineb normkäitumisega 
lapsest. Sageli on tegemist selliste käitumisprobleemidega, mis ohustavad tõsiselt nii lapse enda 
kui ka kogu kollektiivi tööd
10. Mis on kiusamine? Definitsioon? 
Kiusamine on väärkohtlemise (agressiivse ja negatiivse käitumise) vorm, mis seisneb oma 
tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valuvõi ebamugavuse, 
vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. 
Füüsiline kiusamine - Löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine jms. 
Psühholoogiline kiusamine  - Sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, pilkamine 
jms.
11. Miks kiusaja kiusab? Selgita, millised rühmad on ilmestunud klassis, kus esineb 
kiusamine?

Oma arvamus enesest on liiga hea või liiga halb.

ei oska sõpru leida ega ise sõber olla.

puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid.

lapsed kes on koheldud vägivaldselt

lapsed kes kardavad sattuda ise kiusatava rolli

lapsed kes kardavad teistest erineda
12. Milline on kiusatav? 

S
  isemised tegurid  – ebakindlus, ehk ka kordab sama käitumist, ebaviisakas, terav, vaikne,
hirm

V
  älised tegurid  – mingi erisus.

Pere/taust – õpitud ohvri roll.
Kiusamine läheb aja jooksul hullemaks. Eriti hüppeliselt hullemaks läheb siis, kui ohver järsku 
vastu hakkab.
13. Mis on tõrjutus?
 Tähendab indiviidi tõrjumist ja ära lõikamist ühiskonnast. Põhjuseid on selleks palju ja indiviid 
ei pruugi selles ise süüdi olla. Tõrjutus ei ole käitumisprobleem, aga see võib tekitada käitumise 
probleemi. Kiusamine on pigem aktiivne tegevus ja tõrjumine on passiivne tegevus (tajutav 
vähemalt nii). Tõrjutus on ignoreerimine.
14. Millised on kiusamise liigid? Kuidas need väljenduvad? 

Füüsiline kiusamine - löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine

Psühholoogiline kiusamine - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine

Verbaalne – narrimine

Sotsiaalne -kellegi teadlik ühisüritustest välja jätmine

Väljapressimine – raha või asjade varastamine

Virtuaalne kiusamine – internetis postitamine
15. Mis on väärkohtlemine, kuidas see jaguneb?
Füüsiline, emotsionaalne, seksuaalne väärkohtlemine. Oluline aru saada seaduspärasusest – 
väärkoheldud laps on suurema tõenäosusega hiljem ise väärkohtleja. Kui laps on kodus 
väärkoheldud, siis on ta koolis üldjuhul käitumisprobleemidega, häiretega. Kui rääkida 
käitumishäiretest, siis peame vaata, milles ja kus ta osaleb. Lihtsustatud on vaade, et laps teeb 
seda minu vastu – reeglina see nii pole. Probleem on kuskil, kus ta osaleb.
Seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei saa 
täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset nõusolekut ning mis astub üle 
seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest. Seksuaalne vägivald lapse vastu on võimu, 
seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga 
kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või 
arengutaseme poolest on vastutus-, usaldus- või võimusuhetes lapsega.
16. Kuidas väljendub füüsiline väärkohtlemine? 
Füüsiline väärkohtlemine on vanema või hoidja tahtlik, mitteõnnetuslik füüsilise jõu kasutamine 
lapse suhtes, mis võib vigastada last. Füüsiline väärkohtlemine võib põhjustada lapsele 
kergemaid, raskemaid või isegi eluohtlikke füüsilisi ja ka psühholoogilisi kahjustusi. 
Füüsilise väärkohtlemisega seotud tegevused on järgmised:

Tõukamine, lükkamine, löömine

Näpistamine, küünistamine, peksmine

Väänamine, pigistamine, põletamine

Raputamine, lämmatamine, kägistamine

Millegagi viskamine, uputamine

Juustest tirimine, relva kasutamine
17. Kuidas väljendub emotsionaalne väärkohtlemine? 
Emotsionaalne väärkohtlemine on emotsionaalse pingeseisundi tekitamine lapsele, mis võib 
põhjustada raskeid või pöördumatuid kahjustusi lapse emotsionaalsele arengule. Emotsionaalne 
väärkohtlemine lapse kohtlemine väärtusetu, ebaadekvaatse, mittearmastatu ja -vajatuna.
Siia alla kuuluvad järgmised käitumisliigid:

Hirmutamine, ähvardamine, terroriseerimine

Karjumine, manipuleerimine, sõimamine

Solvamine mõnitamine, tusatsemine

Keeldutega kauplemine

Halvustava nimedega kutsumine

Lapse isoleerimine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest
18. Mis on norm? Miks normid eksisteerivad?
Norm  - sotsiaalse käitumise reegel, mida järgides kuulutakse ühiskonda kui tervikusse. Norm on
see, mis aitab meil elada “nii nagu kõik teised”.
19. Kuidas normid jagunevad? 
Normid jagunevad: seadused, tavad ja kombed
Sotsiaalsed normid: kirjutatud (seadused), kirjutamata (tavad ja kombed)
Subjektiivsed normid – need normid, mis teised inimesed on seadnud meie käitumisele (ehk siis 
see, millist käitumist teised meilt ootavad). Subjektiivne viitab sellele, et need sõltuvad 
indiviidist, tema vanusest, soost, hoiakutest, kultuuritaustast 
Personaalsed normid – normid, mis igaüks meist on seadnud iseendale. Mida meie ise peame 
normaalseks
20. Nimeta sotsiaalpedagoogilisi töövõtteid, kui oskad, siis kirjelda.

Süstemaatiline tegevus, planeerimine – rakendamine – hindamine

Vestlus – dialoog, millel on üks eesmärk ja teema

Küsimused – avatud ja suletud küsimused

Töö grupiga – rühmatöö, gruppi kuulumise tunne, toetusgrupp

Loovtegevus – kontakti loomine, pingete maandamine

Innustamine, motiveerimine

Mänguteraapia
21. Mis on innustamine? Võrdle motiveerimisega.
 Innustamine on pigem psühholoogiline lähenemine, kiitmine, utsitamine , positiivsete 
impullside edastamine jne.
 Motiveerimine on enamasti materiaalne- tasu, preemia…
22. Nimeta mõned innustamise teoreetikud. 
  Paulo Freire, Montessori, Steiner, Illich, Frinet, Makarenko
23. Mida innustamine kliendile annab? 
Annab kliendile impulsi tegutsemiseks. Innustamise käigus õpetatakse õppima. Aitab inimest 
iseenda realiseerimisel. Inimese toetamine, et ta ise suudaks jätkata.
24. Mis on seikluskasvatus? Miks seda kasutatakse? 
 Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast, see on sotsiaalkasvatusmeetod, mis püüab toetada
inimest oma isiksuse arendamisel. Seikluskasvatus on dünaamiline kasvatusprotsess, mis kujutab
endast isiksuse mitmekülgse arengu huvides teostatavat füüsilist, vaimset ja emotsionaalset 
tegevust. See on oskuste õppimine praktiliste tegevuste kaudu.
Seikluskasvatuse ülesanne on pakkuda emotsioone, mis töödeldakse inimese, grupi ja juhendaja 
abiga kogemusteks. Viies läbi seiklusharjutuse, peab juhendaja hoolega läbi mõtlema, mida ta 
tahab selle tegevusega õpetada. 
Eesmärk: Seikluskasvatuse põhiprintsiibid on eesmärgistatud ning aktiivne kehaline tegevus, 
rühmatöö, positiivse kogemuse omandamine, kogemuse analüüsimine  
25. Mis on mänguteraapia?
Kasutatakse väikelaste ja teismeliste puhul, et aidata neil toime tulla 
selliste traumaatiliste sündmustega nagu väärkohtlemine, lein, pereprobleemid, puue ja 
hülgamine. Mängimise üheks eesmärgiks on väljendada enda mõtteid, soove ja 
tundeid. Mänguga on tihti ennast kergem väljendada kui rääkides. Selle abil on võimalik 
arendada patsiendi psühhosotsiaalseid oskusi, füüsilist võimekust ja keskendumisvõimet. 
Teraapia käigus õpib laps tundma oma keha, uurima keskkonda ning leidma vahendid kogetu ja 
tunnete väljendamiseks. Mänguteraapia aitab enda emotsioonidest paremini aru saada ning neid 
sõnadesse panna. Lisaks aitab teraapia arendada ka üldist eneseväljendus- ja suhtlusoskust. 
Mänguterapeudi tööriistakasti kuulub palju erinevaid tööriistu – kasutatakse liiva, savi ja teisi 
voolimismasse, käpiknukke, värve, looduses leiduvaid materjale, muusikainstrumente, loovat 
visualiseerimist 
26. Kuidas mänguteraapia töötab? 
Teraapia käigus õpib laps tundma oma keha, uurima keskkonda ning leidma vahendid kogetu ja 
tunnete väljendamiseks. Mänguteraapia aitab enda emotsioonidest paremini aru saada ning neid 
sõnadesse panna. Lisaks aitab teraapia arendada ka üldist eneseväljendus- ja suhtlusoskust. 
Mänguteraapia erineb tavamängust – terapeut aitab lapsel läbi mängu lahendada tema jaoks üles 
kerkinud probleeme. Läbi mängu peegeldab laps oma sisemaailma – oma mõtteid, ideid ja 
tundeid ning saab teadmisi ümbritsevast maailmast.
27. Mida peab silmas pidama mänguteraapiat kasutades? 
Mäng on lapse jaoks alati positiivsel poolel, lapse tähelepanu on alati mänguprotsessil. Siis kaob 
aja- ja kohataju. Traumalapsed ei mängi alguses üldse. Kui hakkavad mängima, siis tuleb neil 
lubada. Laste mängu katkestada ei tohi. Mäng käib ja kutsud sealt sööma, siis karjuvad lapsed, 
mitte et neil valus oleks, aga nad karjuvad selleks, et sa ära läheksid. Kui laps ei taha midagi 
teha, siis tuleb ise hakata midagi tegema, et lapses tekiks huvi. Võtab aega ja energiat.
28. Kuidas toimub juhtumi lahendamine sotsiaalpedagoogikas? 
Kuidas on, kuidas peaks olema, kuidas tegutseda. Protsesside peatamine on alati enne, nt 
kiusamine, vägivald (eraldad selle, kes on vägivaldne).
29. Mis on sotsiaalpedagoogilises töös kõige olulisem faktor? 
Et inimene ise taipaks, et muutus on vajalik. Kui inimene ise ei taipa, siis püsivat muutust ei tule
30. Too välja mõned vead töös lastega?

Agressiivne käitumine lapse suhtes

Kannatamatus

Liigne hoolitsus – kui lapse eakohased tegevused tehakse tema eest ära.

Süüdistamine fakte teadmata.

Tausta mittearvestamine

Lapse eripärade mittearvestamine

Lapsega vähene suhtlemine

Üleoleku demonstratsioon, mis tuleneb tavaliselt pikast pedagoogilisest taustast või 
vähesest kogemusest. Kui üleolek on, siis koostööd ei saa olla, hierarhia tekib
31. Kuidas tulla toime emotsionaalse kliendiga? 
Ei tohi endast välja minna, kontrollida saab välist, mitte sisemaailma. Teed vahe sisse, et see 
pole sinu probleem, säilitada kaine mõistus. Sina pead tooma oma tähelepanu sellelt probleemilt 
(karjuvalt kliendilt) ära, mõtlema korraks millelegi muule ja hingama nt kõvasti sisse ja välja. Ei 
tohi hakata osa võtma ja vastu reageerida, siis valad vaid õli tulla (ei tasu öelda, et mis nüüd on, 
rahune maha, räägime nagu normaalsed inimesed), las karjub lõpuni. Teine võimalus, tee palju 
müra ja tähelepanu liigub sinna. Nt Helen lõi ukse kinni. Automaatselt tähelepanu liigub sellele, 
inimene ei saa midagi ise teha.
32. Milline on sotsiaalpedagoogika tähtsus ühiskonnas? Töös laste ja noortega? 
Õpetab ühiskonnas paremini toime tulema. Sotsiaalpedagoogiline töö aitab kõigil ühiskonda 
kuuluda, et keegi välja ei kukuks. Aitab paremini ühiskonnas hakkama saada. Tegevus, mis 
hoiab ühiskonda koos.
33. Õppimisest ja õpetamisest - erinevad võimalused õppida, ka õpetada. Too üks hea ja
üks halb näide uute oskuste õpetamisest. Pestalozzi - millised olid olulisemad 
punktid õpetamisel. – 
Õpid pähe – salvestad informatsiooni mällu, ei pruugi aru saada ja see teadmine ei ole kasutatav. 
Teine võimalus mõistad, lood seoseid, kui saad aru, jääb meelde, sest asi asetub konteksti. 
Õpetus peab olema konkreetne (mitte abstraktne), nt emotsionaalse kliendiga käitumine – ei aita 
see, kui ütled, et peab rahulikuks jääma. Konkreetselt ikkagi, kuidas teha, peab olema. Õpid 
kogemuse kaudu – valdavalt enda omadest, aga mõned ka teiste kogemustest. Õpetus ei tohi olla 
abstraktne, sest on siis kasutu. Peab olema konkreetne ja vastama päriselule.
Õpetamisel lähtutakse sellistest põhimõtetest nagu kaastunne, vastutus, mõistmine, usaldus, 
sallivus ja solidaarsus. Suurt rõhku pannakse töökasvatusele ja laste iseseisvusele. Pestalozzi on
rõhutanud, et pedagoogiline tegevus peab algama juba perekonnast. Kool saab olla vaid selle 
tegevuse jätkaja.
34. Kirjelda ühte sotsiaalpedagoogilist harjutust ja selgita, miks see töötab?
Nt toolide harjutus, eesmärk grupi ühtlustamine, koostöö, eduelamus, avalik esinemine, ühised 
tegevused ja mälestused liidavad, sundolukord oli, et pidi suhtlema ja tegema koos plaani 
(meeskonnaülesannet ei saa üksi sooritada), füüsiliselt pidime olema suures kontaktis, aga ise me
ei tajunud seda, tavaolukorras selliseid poose ja asendeid me ei võtaks.
35. Selgita oma sõnadega Hämäläineni "Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" 
olulisemaid aspekte.
Raamatus analüüsitakse sotsiaalpedagoogika eripära maailma kujutamisel ja teaduse 
moodustamisel, esitletakse teadusala põhimõisteid, visandatakse sotsiaalpedagoogika asend 
teaduste süsteemis, vaadeldakse sotsiaalpedagoogika kui teaduse rakendusvõimalusi ning 
teadusala suhet praktilise tegevusega. Sotsiaalpedagoogika koosneb teooriast ja praktikast. 
Probleemidele otsitakse praktilisi lahendusi diskussioonis (tasand: mina-sina, mitte mina-tema). 
Seletab väga põhjalikult sotsiaalpedagoogika olemusest