2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Beveridge aktiivne tööhõivepoliitika: in koolitatakse välja vastavalt tööturule 1) Liberaalne heaoluriigi mudel: investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised. N: USA, GBR 2) Sotsdemokraatlik mudel: kõrged maksud; kõrged toetused; eesmärk: luua võimalikult võrdne ühiskond (regionaalne, sooline, varanduslik jne) N: Põhjamaad, Belgia 3) Korporatiivne mudel: läbi lööb inimene, kes on integreeritud mingisse gruppi (mitte indiviid) N: Pr.maa; Hispaania Astmeline tulumaks kes teeb rohkem, sellelt suuremad maksud, nt põhjamaad Proportsionaalne tulumaks kõigilt võrdsed maksud, nt Eestis 21%
arutleb saare põhiseadusliku staatuse üle Taani koosseisus. 1851 Island ei kiitnud heaks Taani 1849. aasta põhiseadust (saarele 6 kohta parlamendis). 1874. sai Island oma põhiseaduse: õigus kehtestada enda jaoks seadusi. 1903 oma valitsuskabinet ja autonoomia laiendamine (1904). 1915 üldine ja ühetaoline valimisõigus (samal ajal Taanis ja teatud piirangud kuni 1920) 33 Parteid: Sotsdemokraatlik rahvapartei (1916) 1916 Põllumeeste progressiivne partei 1929 Konstitutsiooniline ja liberaalne iseseisvuspartei 1930 Kommunistlik partei Islandlased on radikaalselt meelestatud. I Althingi nõuandev (1843-74), II seadusi kehtestav (1874---). Ühekojaline ja 28 saadikut (tänapäeval 63). Esialgu piiratud hääleõigus: vanuseline ja varanduslik tsensus: esialgu 5% meestest hääleõigus. 1918 Islandi mitte täielik iseseisvumine Taani alluvusest, personaalunioon: jäi veel
annaabi.ee 
