Omaette haldus. Elas 2 milj inimest. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud Lääne-Berliini endale saada. KUUBA (KARIIBI) KRIIS Aeg:1959-1961 Osalejad: Fidel Castro (NSVL) vs USA Põhjused: 1959 tulles Fidel Castro võimule kehtestast Kuubal diktatuuri, mis rikkus suhted USAga Käik: *USA ei ostnud Kuubalt suhkrut *Castro natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted *kuulutas Kuubas sotisalistliku revolustiooni *USA oli häritud NSVL satelliitriigi tekkest oma külje all *Washington katkestas suhted Havannaga ja kuulutas välja majandusblokaadi *1961 Castro vastaste võitlus Castro reziimiga ebaõnnestus *NSVL paigaldas Kuubale maa tüüpi raketid *USA kuulutas välja kontrolljoone merel * Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist *Moskva andis järele *NSVL tunnustas kontrolljoont ja raketibaasid likvideeriti *USA ei tee katset Kuubat rünnata
Sotsialism ei olnud nende meelest saavutatav ühe riigipüürdega. Rõhutasid samuti rahvusküsimuste tähtsust. Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (ERSP). Juured ulatuvad tagasi 1905. aastasse. Tartus. Maailmasja aastatel koondus ümber ajalehe Vaba Sõna, erakonna juhiks oli Jüri Vilms. Oktoobris 1917 nimetati ümber Eesti Tööerakonnaks. Erakonnas ka arst Konstantin Konik, Otto Strandman, jurist Ants Piip, Juhan Kukk, EW esimene rahaminister. Lõppsihiks sotisalistliku ük ülesehitamine, mis pidi toimuma pika aja vältel loomulikul teel. Tööerakondlased tähtustasid veelgi enam rahvuslikke küsimusi kui teised vaskapoolsed. Paremtsentristlikud erakonnad Eesti Demokraatlik Erakond (EDE) Jaan Tõnissoni Partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija. 1917. mais kutsuti kokku partei asutamiskongress. Üldilmelt ja liikmeskonnalt sarnanes väga oma eelkäijale. Tugineti vanema põlve haritlastele, rikastele talupoegade ja Tartu eesti linnakondanlusele
Sotsialism ei olnud nende meelest saavutatav ühe riigipüürdega. Rõhutasid samuti rahvusküsimuste tähtsust. , radikaalsotsialistid *Eesti Radikaalsotsialistlik Partei (ERSP). Juured ulatuvad tagasi 1905. aastasse. Tartus. Maailmasja aastatel koondus ümber ajalehe Vaba Sõna, erakonna juhiks oli Jüri Vilms. Oktoobris 1917 nimetati ümber Eesti Tööerakonnaks. Erakonnas ka arst Konstantin Konik, Otto Strandman, jurist Ants Piip, Juhan Kukk, EW esimene rahaminister. Lõppsihiks sotisalistliku ük ülesehitamine, mis pidi toimuma pika aja vältel loomulikul teel. Tööerakondlased tähtustasid veelgi enam rahvuslikke küsimusi kui teised vaskapoolsed. demokraadid *Eesti Demokraatlik Erakond (EDE) – Jaan Tõnissoni Partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija. 1917. mais kutsuti kokku partei asutamiskongress. Üldilmelt ja liikmeskonnalt sarnanes väga oma eelkäijale. Tugineti vanema põlve haritlastele, rikastele talupoegade ja Tartu eesti linnakondanlusele
annaabi.ee 
