olla talle isa eest, mille peale Isebel vihastas. Justus avaldas Isebelile armastust, kuid see ei muutnud midagi. Isebel jooksis Justuse juurest ära uste paukudes. Justus tahtis teda takistada, kuid järgi minna ei saanud, äkki oleks keegi märganud teda. Justus ei saanud öösel magada. Hommikul otsustas ta minna poodi ning üritas Isebeli peale mitte mõelda. Nurgapood kuhu Justus läkls oli Isebeli ema oma. Poes sees kuulis ta inimesi sosistavat midagi hirmsat. Ta kuulis, et Isebel on ennast revolvriga maha lasknud ning jätnud endast maha kummalise kirja"Laev on Deloselt tagasi jõudnud". Justus läks Isebeli emaga kokku saama. Ta nägi Isebeli surnuna oma voodis, silmad veel natuke avatud. Isebeli ema oli väga tänulik külastuse ja kaastunde eest. Mõned päevad hiljem otsustas Justus minna Narva- Jõesuu oma naise ja tütre juurde, ta tahtis tütrega rääkida. Sama päev, mil ta pidi rongile minema, saabus talle matuse kutse
individuatsiooni jäik seadus või looduse tõeline võim ülepea, peab jõle loomuvastasus nagu intsest juba algpõhjusena eelnema. Sest kuidas võib loodust oma saladusi reetma panna, kui mitte seeläbi, et et talle võidukalt See äratundmine väljendub Oidipuse kohutava saatuse kolmesuses. Toosama, kes looduse mõistatuse topeltkujundet sfinksi oma lahendab, peab ka isatapjana ja ema abikaasana rikkuma pühimat looduskorda. Müüt näib meile kõrva sosistavat, et tarkus ja justnimelt dionüüsiline tarkus olevat loomuvastane jälkus. Et see, kes oma teadmise abil looduse kuristikku kukutab, peab ka iseenda peal kogema looduse tühistumist. * Tarkuse teravikud pöörduvad targa vastu. Tarkus on kuritegu looduse vastu. Sellised hirmsad laused kostavad meile müüdist välja. Helleenlik luuletaja aga puudutab nagu päikesekiir müüdi kõrget ja hirmuäratavat Memnoni sammast. Nii et see äkitselt