Tegelikult läks vaja koguni kahe paavsti kõrvaldamist, et saada paavstitoolile kuulekas isik, Clemens V. Viimane oli sunnitud nõustuma Templirüütlite ordu hävitamisega. Võib-olla tundis kuningas templirüütlite ees mingit kompleksi. Iga salapärane ühing tekitab alaväärsustunde käes vaevlevas kõrvalseisjas hirmu ja vaenu. Alates 18. sajandist on samasuguseid tundeid tekitanud vabamüürlased ja tekitavad siiani. Võib-olla oli kuningale kõrva sosistatud pahatahtlikke kuulujutte mitmesugustest jõledustest, mida templirüütlid salaja harrastavat. Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa peal kui ka taevas. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ning Kreeka ja lõpuks jõuti Konstantinoopolisse. Talupojad olid näljased ja vihased, tekitasid kohalikes õudu. Kuid keiser toimetas nad üle Bosporuse väina ja türklased piirasid nad seal sisse ning hävitasid. Samal aastal
» «Mina ei saa iialgi kõvatut inimest armastama,» kostis Agnes küma rahuga, sest täi üeliigne äedus hakkas teda põgusega tätma. «Kül edaspidi selle eest muretsetakse, et sa teist korda nii süavale ei lange, aga praegu oled sa langenud, sest sa õkad inimese jäele, kes seisuse poolest sinu vä ariline ei ole. Oleks ta sinu vä ariline, siis oleksid sa seda ammugi tunnistanud. Aga see saab kõk salaja toimetatud, varga viisil pimedais nurkades sosistatud ja --jumal teab mis veel ara tehtud.» (Jäle raputas abtiss end ja lõ risti ette.) «Sa tahtsid oma isa õ eeskuju jäele teha, salamahti kodunt ara joosta, iseennast ja oma sugukonda kõge suurema häi sisse kukutada? Kes teab, mis veel oleks juhtunud, kui sa kauemaks Kuimetsa oleksid jä anud!» «Magdalena Zoege!» üles Agnes varjamatu põgusega, «kui teie seda nime ei häene teotada, mida minul on au kanda, siis tuletage väemasti meelde, et teie Pirita kloostri abtiss olete.»
Iga uus vaatepilt on veetlevam eelmisest. Kuid mõe aja päast leiab ta, et selle kauni väimuse taga on kõk tüine; meelitused, mis kord tema hinge rõ omustasid, haavavad nü ud tema kprvu; ballisaal on kaotanud oma veetluse; ja rikutud tervisega ning kibestunud süamega tõbub ta tagasi, veendunud, et maised lõud ei suuda rahuldada tema hinge igatsusi!» Ja nii edasi ja nii edasi. Lugemise ajal kuuldus aegajalt heakskiitvat suminat, mida saatsid sosistatud hü uatused: «Kui kena!», «Kui väjendusrikas!», «Nii õge!» jne., ja kui ettekanne oli lõpenud eriti väeva moraalijutlusega, jägnes vaimustatud aplaus. Siis tõsis sale, kurvameelne türuk «huvitavalt» kahvatu näga, mis tuleb arstirohtudest ja halvast seedimisest, ja luges ette «poeemi». Kahest salmist piisab. 131 «Missouri neiu hüvastijätt Alabamaga. Alabama, ela hästi! Kuis armas mull' sa! Ent siiski nüüd pean ma sust lahkuma!
annaabi.ee 
