ja 6.3.4). Neid masinaid kasutati materjali veol kuni aastani 1995. Esimeseks forvarderi "Lokomo" ja sama firma harvesteri omanikuks Eestis sai Kohtla- Järve Metsamajand 1986.a. Kaasajal toimub Eestis kokkuvedu forvarderitega või spetsiaalsete metsaveohaagistega põllumajandustraktorite haakes. Forvardereid on Eestis kasutusel ligikaudu 500 (harvestereid 100), spetsiaalseid metsaveohaagiseid põllumajandustraktorite haakes ligikaudu 1000. Selliste masinatega kokkuvedu sai võimalikuks tänu sortimentidena raiumise tehnoloogiale. Kokkuveo tehnoloogia üksikasjalik kirjeldus esitatakse peatükis 8. Sõltuvalt masinast, raieliigist ja materjali pikkusest on koorma suurus ligikaudu 10...12 m3 (harvendusraie forvarderid) kuni üle 20 m3 ( võimsad ainult lõppraietele mõeldud forvarderid). Piirkondades, kus toimub kokkuvedu täistüvedena või suisa laasimata puudena, kasutatakse võimsaid kas vintssüsteemi või greiferiga varustatud kokkuveotraktoreid, nn skiddereid.
Olenevalt metsaomaniku võimalustest ja puuliigist, puistu vanusest ning pinnasest, kasutatakse Eestis väga erinevaid puistu ülestöötamise tehnoloogiaid ja mehhanisme. Väikesepinnaliste erametsade omanikud teevad töö tavaliselt ära käsitsi, kasutades mootorsaagi (45-54 cm3 mootori töömahuga ja 33-45 cm pikkuse saeplaadiga kerge mootorsaag; Husqvarna, Partner, Jonsered, Stihl, Dolmar jt.) ja hobu- või traktorkokkuvedu. Raiutud puit tuuakse tavaliselt metsast välja sortimentidena, sest seda pika tüvena välja vedades kahjustatakse liialt kasvamajäävate puude tüvekoort. Mida rangem on metsa kaitsereziim, seda ettevaatlikum peab olema tehnoloogia ja mehhanismide valikul. Parimad variandid on: hobukokkuvedu; pinnasele väikese erisurvega masinad; kerged metsamasinad; ratastraktorid. Lageraietele mõeldud raskeid liitmasinaid ei tohi HR ja SR kasutada. HR eelistada võimalusel säästvat hobukokkuvedu, eriti kaitsemetsades ja talumetsades
annaabi.ee 
