Uuenenud valikus on 12 riigi toodangut erinevaid toorjuuste, hallitusjuuste, poolkõvasid ning kõvasid juuste. Selleks, et ostjal oleks lihtsam valikut teha, tuleb hinnasildile info toote päritolumaa ja toote koostise kohta. Hinnasildil on juustu päritolumaa lipp ja vastava looma piktogramm, kelle piimast toode on valmistatud. Kuna sortiment on väga lai, siis on kliendil võimalus paluda ka toodet degusteerida, et selle põhjal oma ostuotsus teha. Kõige suurema sortimendivalikuga juustuletid Tallinnas on Järve, Pirita, Tondi, Kadaka ja Marienthali Selveris ning Tartus Sõbra Selveris ja Rakveres Krooni Selveris. Näiteks Järve Selveris on lisaks tavajuustudele 65 erinevat sorti delikatessjuuste. Erilisemad juustud Selveri sortimendis on õlle, veini ja viski cheddarid ning kindlasti ka kitsejuust kartulikoortega või tuhas. Selveri valikust leiab ka erinevate lisanditega maitsestatud juuste näiteks mustikate,
ebapiisavaks. Ainult 11% vastanutest väitsid, et neile on täiesti meelepärane kodumaisel turul pakutav rõivakaup. 3% vastanutest soovisid enda valikuid täpsustada. 2% kolmest leidsid, et hinna ja kvaliteedi suhe Eesti rõivakaubanduses on üle pakutud ning 1% täpsustajatest soovis seletada sortimendi ebasobivust sellega, et antud turul onvaid liiga sarnaste tootemudelite valik. Järelikult soovib enamik vastanutest Eesti kaupluste riiulitelt leida laiema sortimendivalikuga riideid. 1990ndatel oli samuti rõivamoe koondsõnaks individuaalsus (Mulvey, Richards 1998: 190). Kandja valida oli mitte, ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Rõivaste ja nende kandmise suhtes oli tekkinud uut laadi tundlikkus, eelistati riidesse panna end mitte moe, vaid sisemise tunde järgi. Sama võib väita ka hetkel olevate rõivastumisharjumuste kohta. Üheksanda küsimusega sooviti välja selgitada, mis on uue rõiva ostu puhul kliendile
annaabi.ee 
