Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2014-2039 Kätte on jõudnud aasta 2040 ning on aeg vaadata tagasi jäätmekäitluse arengule alates 2014 aastast. Eestisse on alles jäänud üks tavajäätmeprügila, mis asub Kesk-Eestis. Eesti inimeste väärtushinnangud prügi sorteerimise ja tagastamise suhtes on muutnud paremuse poole. Kui veel 2014 aastal linnainimesed ei sorteerinud oma prügi, vaid panid kõik ühte prügikasti, siis 2020´ks aastaks olid pooled linna elanikud juba kaasa haaratud prügisorteerimisse ning uute taas,- ja korduvkasutusse võtmise ideedega. Tänaseks on tekkinud palju ettevõtteid prügi taas,-ja korduvkasutuseks. Maainimeste prügi sorteerimine on samuti suurenenud. Inimestele on hakatud alates 2017 aastast korraldama erinevaid loenguid komposteerimise teemadel, seega on ka rohkem inimesi seda väärtustama ja tegema hakanud.
paljud olid teinud vihaseid märkusi ja rumalaid nalju selle teema kohta. Jagasime oma küsitlust paljudes suhtlusportaalides. Iga päev uurisime palju meil vastuseid juurde oli tekkinud ning neid oli huvitav lugeda. Ankeetidest, mida sai võtta tõsiselt oli vastanud 72 neidu ning 28 noormeest. Inimesed, kelle vastused võtsime arvesse tabelite ja järelduste tegemisel olid enamasti õpilased vanuses 12-18, aga leidus ka 20-aastaseid ning ka paar 40 aastast. Kui olime kõik vastused ära sorteerinud, siis koostasime nende põhjal tabelid, mille põhjal ka teema kohta järeldused tegime. Oma uurimistööga tahtsime teada saada: 1) Milline on noorte suhtumine homoabieludesse ja nende seadustamisesse? 2) Kuidas üldse suhtutakse homoseksuaalidesse? 3) Mida arvavad noored võrdsetest õigustest hetero- ja homoseksuaalide vahel? Enne töö alustamist panime paika hüpoteesid: 1) Tänapäeva noored on sallivad inimesed
annaabi.ee 
