See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on võimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada, näiteks vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Jäätmete liigitamisega kaasnevad aga mitmed erinevat probleemid. Paljud pakendid ja muud jäätmed sisaldavad mitmesuguseid materiale, mistõttu on nende liigitamine raskendatud. Seetõttu on loodud ulatuslikumad sorteerimisliinid, mis aga nõuavad suuremaid investeeringuid ja nõnda suurendab see jäätmete ladustajatele suuremaid väljaminekuid. Sellest tuleneb ka jäätmete ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Probleemse asjaoluna võib vaadelda ka tarbijate vähest teadmatust jäätmete ladustamise võimaluste kohta. Eestis on võimalik anda ära tasuta või sümboolse summa eest eelsorteeritud prügi selleks kohandatud jäätmejaamades.
tiliselt on võimalik kodeerida kuitahes mahukat informatsiooni. Praktikas määravad aga lugemis- seadmete tehnilised võimalused kasutatava koodi suurima võimaliku pikkuse. Teiseks oluliseks puuduseks on vöötkoodi eri asendis loetavuse puudumine suurematel lugemiskaugustel ja -kiirustel (nt sorteerimisliinid). Lugemise hetkel peab lugemiskiir katma kogu koodi, st kood peab olema orienteeritud lugemise hetkel kiire suhtes kindlas asendis (triibud risti skaneerimise triibuga). Mitmesuunalist lugemist võimaldavad süsteemid on kallid ja tihti jääb probleemiks ka andmete piiratud hulk. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
