Gaasi kogumist jätkatakse ka pärast prügila sulgemist ja sellele alale haljasala rajamist. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. Selliste ettevõtete rajamise korral toimuks jäätmete kogumine ja vedu ümberlaadimis-sorteerimisjaamade kaudu. Tõhustuks jäätmete valikkogumine, majanduslikult põhjendatud korduskasutuseks sobivate jäätmete töötlemine ja uute toodete valmistamine, tekiks võimalus moodsate jäätmekäitlustehnoloogiate juurutamiseks. Jäätmekäitlusest tekiks siis majandusharu, mis aitab kaasa nii elatustaseme kui ka elukvaliteedi tõusule. 14. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus KESKKONNAKAITSE Ökoloogia neli printsiipi: - kõik on omavahel seotud - kõik liigub kuhugi - loodus teab paremini
ga seotud toimingud viiakse läbi tavaliselt mitte kaubajaamas, vaid kaubajaama läheduses paikne- vates raudteeühendusega terminalides. Raudtee sorteerimisjaam on kompleks haruteedest, pöörmetest ja signalisatsioonisead- metest. Suures sorteerimisjaamas võib olla mitukümmend haruteed. Raudtee sorteerimisjaamade koosseisu võivad kuuluda ka laod, terminalid, remonditöökojad, vaguni- ja veduridepood ning elektrijõujaamad. Sorteerimisjaamades on kasutusel kolme otstarbega rööpad. Saabunud rongid peatuvad jaama sisenevatel rööbasteedel, väljuvad koosseisud koostatakse väljuvatel rööbasteedel. Nende