Prügi tekib meie kodus suhteliselt vähe, prügikotti viime välja keskmiselt kaks korda nädalas. Kuigi minu ökoloogiline jalajälg on suhteliselt väike, leian, et pole põhjust ega vajadust seda suurendada. Pigem arvan just, et kui mul on kunagi enda elamine, siis muutub mu ökoloogiline jalajälg veelgi väiksemaks, sest praegu tekib kodus aeg-ajalt olukordi, kus visatakse ära riknenud toitu või vahel jääb telekas mängima. Lisaks usun, et vastandlikult praegusele olukorrale sorteeriksin pürgi. 2. Jäätmed Kui palju prügi tekib meie elamises ühe nädala jooksul? Meie leibkonnas tekib nädalas keskmiselt kahe 35l suuruse prügikoti täit jäätmeid. Peamiselt on jäätmeteks orgaaniliselt lagunevad ained, näiteks kartuli- ja banaanikoored. Palju tekib ka erinevaid pakendeid ja pakkepabereid. Kahjuks meil prügi ei sorteerita, sest meie ühistul pole eraldi sorteerimiseks prügikaste. Küll on aga paberi ja papi prügikast, kuhu sahtlite
«Sorteerimine on ebamugav.» See paistab olevat kõige sagedasem põhjus, miks inimesed ei taha prügi sorteerida: lihtsalt ei viitsita. Mõnes kohas ei ole vajalikke prügikaste. «Mu kodus ei ole piisavalt ruumi, et sorteerimisega tegeleda.» Ruumipuudus on paljude jaoks takistuseks. Inimesed ei taha, et prügi oleks silma all. Kui eri prügikastide jaoks on vähe ruumi, siis võivad prügikastid olla pinnuks silmas. «Kui nad maksaksid mulle, siis sorteeriksin.» Mõned riigid ei nõua oma kodanikelt prügisorteerimist. Mõnes riigis makstakse pudelite sorteerimise eest ja on riike, kus ei ole sorteerimiseks stiimlueid ega karistusi. «Prügi sorteerimisest ei olene midagi. Miks peaksin seda tegema?» Väärarusaamad kliima muutustest ja vähenevatest ressurssidest on mõningaid inimesi veennud, et prügisorteerimisest ei olene midagi. Nad usuvad, et probleemi ei ole. «Sorteerimine on keeruline.»
annaabi.ee 
