Tal olid iimmargused sarvraamiga prillid, mille taga vilkusid heatahtli- kult kelmikad pruunid silmaterad, mida klaasid suureks tegid. Riiete- hoius vottis ta meie riideid vastu ja andis tundide loppedes katte: moni- kord voisime naha, teinekord ka pogusalt tunda kitli varruka alla libisevat sormedeta kaekonti. Helistamisest vottis osa kogu keha. Koigepealt tousis pea kohale vasest kell, mille tilast Helmi oma terve kae sormedega osavalt kinnihoidis, et kell ei saaks enne oiget aega, tunni voi vahetunni algust voi loppu haalt teha. Seejarel, iihteaegu pikema jala valjaastega viskas Helmi kellakae kaugele elfe, nii et keha pídí nagu noori otsa seotud kivi paratamatult jargnema.Kupli alt valjuv heli Dli terav ja tugev.SeeDli Helmi helin, hoopis erlnev teise koolitadi omast. Helmi olihelistamise jaoks justkui lo:odud: ta hiiples piki koridore nagu lind mooda oksa, vaid vaevu suutsid tuhvlites
tema samm, sama nobe tema astumine. Kuid ohtuks olid nad ikka samas kohas kus eelmistelgi piievadel. Nende riided olid tolmust ja higist rasked, jalad paistes. Sonatult andsid mehed end une voimusesse, ja kui nad hommikul leidsid end taas tee algusest, ei suutnud Vooras viha ja nordimust varjata. 00, milline pettumus! 00, milline vaev! "Niiiid liihevad meie teed lahku," iitles Vooras lambakarjusele, pigis- tades sooniste sormedega oma kuueholma. /ILiihed srna paremale, .~iis liihen mina vasakule, liihed srna vasakule, siis liihen mina paremale. Uhe tee peale me kiiima ei mahu./I /IHea isand, aga kuidas jiiiib siis rahulolevate linnaga?/I kiisis karjus AIVAR JURGENSON tillatust varjamata. "Kas sa s5id ara oma s5nad, miska sa minci sinna juhatada "Karjuslubasid?" ei pea minu tile naerma - sa naed ju ise, et me oleme kolm paeva teel olnud, tana on neljas hommik ja me oleme samas kohas, kust