Nende usaldusväärsus võib küll kahelda ja vaielda nende üle, kuid Sokrates uskus, et keegi ei patusta teadlikult ja kriitilised arutlused moraalsete väärtuste tegelike loomuse üle on hea elu osa Selle asemel, et näidata, kuidas asjad on, üritas Sokrates enamasti näidata, kuidas nad vähemalt ei ole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine see on Sokratese põhiline eripära. Sokratese tõmbejõuks on tema isiksuses. Sorkates oli väge hea ja kirglik vestleja. Sokrates tahatis vestluspartnerit küsimustega vahele võtta. Tema vestlustehnika on kaval, paindlik ja taibukas, mõnikord ärritavalt salakaval. Ta lähenes oma vestluskaaslastele väga hästi ja targalt. Küsis vestluspartneri käest küsimusi, nii et vastaja jääks lõksu ja peab tusistmama, et ei tea enam vastust. Nii sai hästi teada inimese maailma pildist ja tema mõtlemisest ning arusaamast maailams. 2 PLATON
Eeskujusid nähti looduses. Seal on näha, et tugevam domineerib nõrga üle. Õiglane on see, mis on tugevamale sobiv. Seda arutlesid aristokraadid. Osad neist olid ka oligarhide riigipöörde liidrid. Ehk siis nad leidsid, et neil on õigus domineerida nõrkade üle ja seetõttu on Ateena demokraatia ebaeetiline kord. See tekitas lihtrahva poolt sofistide suhtes skpetismi. Rikastele see idee aga meeldis. Sellised kontekstis tegutsed ka Sorkates Peoloponnose sõja ajal. Ta oli keskmise jõukusega, kiviraiduri poeg. Ta hakkas õpetama, sõja ajaks oli temast saanud tuntud veidrik- ühelt poolt liikus noorte sofistide seltskonnas ja jagas seal õpetusi. Sokrates ei kirjutanud mitte midagi, aga tema sai suureks eeskujuks oma õpilastele Xenophon ja Platon. Nad mõlemad kirjutasid Sokratesest idealiseerivalt, aga nad on põhilised allikad. Platon pani tihti oma jutustustest esitama Sokratest oma seisukohti ehk on raske vahet teha, mis on
annaabi.ee 
