Cu (II)-triloonkompleks. Värvuse muutust aitab detekteerida mureksiid. Vaadates kalibreerimisgraafikut, võiks pidada katset õnnestunuks, kuid kui heita pilk arvutatud aktiivsustele, siis A10 ja A20 erinevat üksteisest 21,9%. Arvan peapõhjuse leidvat ikka tiitrimises: tulemus 4,12 ml ei ole number, mille eest ma pea julgeksin anda, sest just viimase tilga lisamisel keerasin ma kraani vales suunas ning lahusesse sattus tublisti rohkem CuSO 4 lahust, kui oleks tohtinud. Arvestasin ,,sorina kestust" ja seda, kui palju ,,umbes" selle ajaga lahusesse CuSO4-a võis minna. Karmilt öeldes on arv 4,12 täitsa umbes võetud. Tegelikkuses on see valitud ikka mingeidki tõdesid silmas pidades. Kui rääkides aktiivsustest konkreetselt, siis: · A10 = 49, 11 · A20= 62,63 · Aarit=55,87 Katset oli iseenesest väga tore teha. Oma tiitrimisoskusi ei pea ma halvaks, küll aga oleksin pidanud veenduma katse alguses, kuidas kraan ikkagi täpselt töötab. Ehk oleks siis ka
linavästrikke, sinikael-parte. Märjemates paikades toimetavad kiivitaja, sookiur, punajalg-tilder. Puisrabas võib kohata kägu, metsvinti, punaselgõgijat, öösorri ja teisi liike. “ Kogu Euroopas oli laialt levinud uskumus, et öösorr käib öösiti kitsi lüpsmas ( ladinakeelne nimi caprimulgus tähendabki kitselüpsjat ). Eestis pajatati veel, et kui linnud Vanemuiselt laulu õppisid, jäi laiskkull magama ning jättis hiljem laulu pähe meelde hobuse sorina. Öösorri hääle kohta oli levinud ka arvamus, et rabamännikutes lööb öösiti nurru rästik. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 224 ). Haruldasematest liikidest võib veel mainida must-toonekurge ja männi-käbilindu. Rände ajal peatuvad rabas ka rabahaned ja suur-laukhaned. Kui rabamaastik on muidu vaikne, siis kevaditi toimub siin tõeline linnukontsert. “ Paljuhäälsest esitusest tõusevad omapärasena esile üksikud sooloettekanded: põldrüüdi flöödipalad, suure koovitaja ja
annaabi.ee 
