Maapinnaga samas tasandis oleva, täidetud ala eeliseks on tema loomulikkus võrreldes tõstetud turbapeenraga. Turbapätsidest rajatud kõrgpeenral ei ole eelmainitud puudusi, kuid ta mõjub Eesti loodus- ja aiakeskkonnas mõneti võõrana, eriti ebaprofessionaalse teostuse puhul. Enim levinud ning ihaldatavateks hapulembesteks taimedeks on rododendronid ehk rodod (suvehaljaid liike nimetatakse ka asaleadeks). Oskusliku liigi- ja sordivaliku puhul on võimalik nautida õiteilu varakevadest kesksuveni. Rodode istutusala täitmiseks sobiva substraadi "retsept" on järgmine: · 3 osa jämeda fraktsiooniga rabaturvast (väldi madalsooturvast!) · 3 osa jämedat savivaba liiva (kruus ei sobi, kuna on lubjane ja sisaldab saviosakesi; mereliiv ei sobi, kuna sisaldab soolasid) · 1 osa männimetsa kõduhorisondist võetud kõdu koos kõdupuidu, okaste, kooretükkide, käbiosakestega · 1 osa hapu reaktsiooniga komposti (pH olgu 4
Siis algavad veel kevadised öökülmad.- külviaeg nihkub, põua tõttu, tõusmete tärkamine viivitub. Aga kuidas tahaks varem värsket rohelist, värsket porgandit, peeti, rohelist sibulat. Seejuures, on olemas nn. talveeelse külvi meetod, mis võimaldab mitte ainulr kokku hoida kevadist kiiret aega, vaid tagab ka maksimaalselt varase juurvilja saagi. Selle meetodiga võib kasvatada tilli, peterselli, sibulat seemnetest ja õige sordivaliku puhul peeti, naerist, salatit ja redis t. See agronoomiline võte põhineb taime omadusel, vaheldada aktiivset elutegevust suhtelise puhkeolekuga, samuti nende vastupidavusele madalatele pluss ja miinus kraadidele. Puhkeolekus taimed või mõned nende organitest võivad taluda talvist pakast, suvist põuda ja teisi sessoonseid ebasoodsaid olusid. Üheaastaselt taimedel on puhkeolekus ainult seemned, kaheaastastel seemned ja
elulõngad. Suureõielised elulõngad on enamasti inimese poolt aretatud hübriidid. Väikseõielised on valdavalt metsikud liigid ja nendest aretatud sordid (Kivistik, 2013). Elulõngade suureõielised ja kirkavärvilised, rikkalikult õitsevad kultuursordid on kauneimad ronitaimed meie kliimas. Nende abil saame kujundada seina- ja müüripindu, lehtlaid jm. Kuigi enamuse elulõngade jaoks saabub õiteaeg alles augustis-septembris, võime oskusliku sordivaliku korral elulõngade õitsemist nautida läbi terve suve: maikuust oktoobrini välja (Järv, 2001). Joonis 21. Valik elulõngasid. (Foto t. Kivistik) 5.1.2. Tagasilõikamine Ronitaimed, mille võrsed ei säili ületalve vajavad sügisel tagasilõikamist. Näiteks suureõielistel elulõngadel lõigatakse kõik varred 5-15 cm kõrguselt (1-2 pungapaari pealt) tagasi. Looduslikud elulõngad ei vaja tagasilõikamist, nad alustavad õitsemist kevadel eelmise aasta kasvudel (Haljassaare, 2013). 5
annaabi.ee 
