Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa sordikatsepunktis puudelt keskmiselt 160 kg. Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt. Arvatavasti üle 100 aasta vanuse puu tüve ümbermõõt on 179 cm, kuid see näitaja ei ole Eesti suurim. Kõige varajasem puuvili Eestis on maguskirss, mille viljad küpsevad juulis (mõned sordid juuni lõpul). Toila-Oru Pühajõe orus kasvavad kolm maguskirsipuud, mis on Valev Meriste andmeil Eesti suurimad: 11 m kõrgused, jämedaim puu tüve ümbermõõt ulatub180 cm- ni. HAPUKIRSISORDID: "Diemitzi amarell" - varajane Saksa sort
See tähendab, et pargi all võib mõista veel ka mingi kindla tegevusega seotud haljasala, nagu näiteks kultuuripark, lastepark, puhkepark, metsapark vm. Mõistagi erinevad nii laia haljasalade valiku puhul ka taimede valiku kriteeriumid väga laiades piirides. Mõningaid üldkehtivaid põhimõtteid okaspuuliikide ja sortide valikul: Okaspuud valides tuleb alati selgeks teha, kas tegemist on liigi (sh. hübriidliigid) või sordiga. Kui taim on seemnest kasvatatud (sh. ka sordilt kogutud seemnest), kasvab ta tavaliselt ikkagi sama suureks kui kõik tema esivanemad meie kliimas. Sellega tuleb arvestada ruumi kavandamisel puule (ruumi all tuleb mõista ruumi nii võrale kui juurtele). Seemnest kasvatatud okaspuuliigid sobivad peamiselt pargihaljastusse, sh. metsapargid, kus okaspuid peaks olema vähemalt kolmandik puude kogumassist. Okaspuude kasutamist linnade avalikel haljasaladel aga takistab nende vähene vastupidavus
annaabi.ee 
